LEGEND
ma kõnnin läbi vihma see
jahutab mind
kõnnin läbi vihma nagu legend
ses pimedas öös ringi liigun kui vaim
tõusen eemaldun maast mõõda katuseid käin
kehtiv maailmakord kui kõdunev saast
jääb täna must maha kui eemaldun maast
täna eemaldun kõigest mis ymbritseb mind
jah täna saan vabax saab vabax mu hing
( kõrvus kosmosevaikus mööda linnuteed
tagapäikesemaale nyyd olen ma teel
valgusaastate jada kestev maailmaruum
kus peidus on tõde & asjade tuum )
öö kustutab kõik mis valgus on loon´d
mu sõbrad kes kõik yhest karikast joon`d
sel õhtul kui vihm katab tuledes linna
tean et kellelgi meist tuleb minna
& kunagi siis kui ajaratas tein´d ringi
ma tean et mu sõbrad on kukutand riigid
ma kõnnin läbi aja mis mäletab mind
kõnnin läbi aja olen legend |
|
|