Surnukirstul
viisteist meest ...
Viies ratas
Mardikas
Ajakirjaniku
laul
Tsirkus
Liiga
palju Contrat võib sind tappa
Siidivend siil
SURNUKIRSTUL
VIISTEIST MEEST ...
(V. Tamme, 1985)
Me istume ümber laua on pudelid rivis me ees
Pudelite sees on rumm seda joovad kõik viisteist meest
Meil näod on vildikaga arme joonistatud täis
Küll me juba teame kuis piraadielu käib
Refr. Surnukirstul viisteist meest hõissa ja pudel
rummi
Meist vanim on Korsaari-John kel side silma pääl
Eraelus on ta kahesilmne pensionär
Noorim vapper Jim kes õpib tipis füüsikat
Pealik hirmus Silver eraelus advokaat
Mereröövliraamatud ammu kapsaks loetud on
Luukere kunstikoolist meile varastas vana John
Meil on ka oma aardekirst kus nööbid ja kassikuld
Püstolid nagu päris aga kahjuks nad ei anna tuld
Soojal ajal Peipsi järve äärde sõidame
Kus kokku klopsitud on laev meil põlvistsaati vees
Hoiatuseks rahvale mastis pealuuga lipp
Puumõõkadega vehkida siin on me õnne tipp
Neli aastat nõnda juba kokku saame me
Vallutame laevu joome rummi laulame
Ärge ainult meie peale viltu vaadake
Me pole psühhopaadid me lihtsalt mängime
VIIES RATAS
(Parrik)
Olid isa, ema, vend ja õde,
läks elu edasi me maal.
Siis tulin mina, kibe tõde,
nägin ilmavalgust talve aal.
Kui olin väga väike plika,
vend mängis õega, neil oli hea,
ja mulle öeldi, sa oled tita,
sai käidud ikka oma teed.
Refr. Ma viies ratas vankri all,
käest ära võeti
kirju pall.
Ma õega hästi läbi
sain,
vend selles halba
nägi vaid.
Ma viies ratas
vankri all,
nii vaikne nagu
lamba tall.
Sest sõpru mul
ei olnud veel,
neid leidsin
hiljem oma teel.
Kuid ühel päeval läksin ära,
nii pikavõitu tundus tee,
sest meelest unus koduvärav
ja leidmata mul jäigi see.
Ma olin Vääna teivasjaamas,
kus sõjamehed laulu lõid.
Üks onu sõber paistis taamal,
kes eksind lapse koju tõi.
Refr. Ma viies ratas vankri all,
käest ära võeti
kirju pall.
Ma õega hästi läbi
sain,
vend selles halba
nägi vaid.
Ma viies ratas
vankri all,
nii vaikne nagu
lamba tall.
Sest sõpru mul
ei olnud veel,
neid suutsin
leida oma teel.
MARDIKAS
(autor teadmata)
A - B - C - D - G - E,
see neeger pole kehv,
sest frakk on seljas tal
ja silinder on peas.
Põmm-põmm-põmm Mardikas,
vägev pealik Aafrikas
ja tema abikaas
oli must kui tõrv.
Refr. See juhtus öösel, kui lõvi külas käis
ja Mardika
naise ta ära sõi.
Põmm-põmm-põmm Mardikas,
see väga vihastas,
ta suure oda tõi,
lõvi maha lõi.
Karsumm!
AJAKIRJANIKU
LAUL
(Maie Parrik)
Ma tean, et sa teed tänuväärset
tööd
Mis üldiselt on põnev, kuid närve sul sööb.
Kui arvuti taga sa töötad klapid peas,
Artikkel saab valmis, on tuju ülihea.
Ref. Su elu on kui filmis
Uued inimesed, uued
pildid.
Aeg elus rolli ei mängi
Kodus väsinuna poed sa
sängi.
Uus päev algab taas
tavalisel moel
Ei ole üldse aega, sest uudiseid loed.
Kolm Viljandi kõnet nii kauaks andis tööd
Kaob aeg imeruttu, käes jälle südaöö.
Kõik puhkavad suvel- see
loogiline on,
Sest vaim vajab värskust – hoolt nõuab perekond.
Kui tööd rabab teha vaid Tõnis Erilaid
Ta muusikatandril veab uusi jahimaid.
TSIRKUS
(Joel Sang)
Kõige kõrgem kunst on
tsirkus
Terve näitekunsti kroon
Tsirkus on talent pluss virkus
Kõrge kvalifikatsioon.
Tsirkus sädeleb ja klantsib,
Seljas kullakarva dress
Kõrgel lae all köiel tantsib
Imeilus tsirkuseprintsess
Küll on vahva komejandid
Seelikutes merisead
Trussikutes elevandid
Tola kes saab vastu pead
Ja kui tola toore muna
Peos katki pigistab
Rahvas sellest võlutuna
Plaksutab ja vilistab
Kõige kõrgem kunst on
tsirkus
Terve näitekunsti kroon
Tsirkus on talent pluss virkus
Kõrge kvalifikatsioon.
LIIGA
PALJU CONTRAT VÕIB SIND TAPPA
(Margus Konnula)
Eile umbes kella kuue paiku
Muutus kahvatuks su punav pale
Tundis jälle keelel surma maiku
Ja see tunne pole olnud päris vale
Sa ju võtad endast viimse välja
Tahad tunda noorest elust mõnu
Pole teinud minu jutust välja
Siiski kordan ma veelkord neid sõnu
Ref. Liiga palju contrat võib
sind tappa
Kõnnid praegu imepeenel pulgal
Lähed omadega täitsa rappa
Kui sa contrat tarbid nõnda suurel hulgal
Tahad kiirelt ära anda
otsi
Pane contrale veel rohkem rõhku
Parem juba tarvita narkotsi
Või siis lihtsalt hinga värsket õhku !
SIIDIVEND
SIIL
(Ott Arder)
Oh seda siili, siidivenda,
Okastesse peitnud enda.
Küll ma tean, on kõhu all
Õige pehme padi tal !
Teistele vaid okkaid näitab,
Ise pehmet kõhtu paitab.
Tuleb välja, meie siil
On üks igavene viil !
|