|
|
|
|
|
 
|
Lühiajalugu
VENNASKOND
alustas 23. oktoobril 1984 Mustamäel tüüpilises rock’n
rolli väljenduslaadis. Bändi asutasid vokalist Tõnu
Trubetsky ja kitarrist Teet Tibar. Grupi tõi lavale Irwin
Art, kes oli pool aastat olnud ansambli Metallist mänedzer.
Bändi trummariks võeti tol ajal üsna kuulus punkar
Richard Nool. Vennaskonna naisbasskitarrist Reet Nõgisto
oli mänginud kunagises tüdrukutebändis Saudi Araabia.
Edaspidi järgnesid mitmed kontserdid Maavalla erinevates
paikades. Punki vastu tegutses aga KGB. Kuna punkliikumine
oli neile igatpidi pinnuks silmas, siis püüti igal võimalusel
seda takistada. Et nii kui kuskil midagi tekkima hakkas - bändid
hakkasid kontserte korraldama, inimesed käisid seal koos -
siis sokutati hulka informaatoreid, kes kandsid ette
eestvedajate nimed. Pärast hakati neid eestvedajaid ükshaaval
välja kutsuma ning hirmutama ja ähvardama. Taga kiusati ka
Vennaskonda. Seal algaastatel basskitarri mänginud Jaan-Eik
Tulve (Sursu) kutsuti KGB-sse ja öeldi, et kui ta veel
Vennaskonnas mängib, lendab Otsa-koolist välja ja
konservatooriumi sisse ei saa… Konkreetselt sellepärast
lahkuski ta bändist. Hiljem läks ta edasi õppima Pariisi
ning praegu on dirigent. Tema asemele kutsus Trubetsky oma sõbra
Anti Pathique’i.
1989 liitus bändiga Mait Vaik bassil ja 1990 Allan Vainola
kitarril. Trummariks sai Hindrek Heibre, kes praeguseks on
hukkunud.
Mõnda aega tegutsetud, otsustati 13. veebruaril 1991 Soome
minna. Seal tegid vennaskondlased bändi edasi, lindistasid
uusi lugusid ning elasid pagulaselu.
Vennaskonna esimene MC ilmus bändi eksiilis oleku ajal
Tallinnas pealkirjaga “Ltn. Schmidt’i pojad”. See
osutus aga nii edukaks, et 1995. aastal lasti välja juba
kolmas kordustrükk, mis sai algsest täiesti erineva
kaanekujunduse.
1992 ilmus Vennaskonnalt Soomes väljalastud singel “Girl
in Black”. Ansambli järgmine helikandja ilmus juba samal
aastal. Selle nimeks sai “Rockpiraadid”. Kassett on
lindistatud nii Soomes kui Taanis ja peegeldab seega
Vennaskonna välismaal veedetud aastaid.
1993. aasta varakevadeks oli kogu Vennaskond Eestis tagasi
ja algas hoogne tegevus. 1993. aastal murdis Vennaskond end
edetabeleisse, ja olles seega tõestanud oma
kommertsiaalseid eeldusi, muutus sümpaatseks ka
soliidsematele firmadele.
1993 ilmuski neilt järjekordne album - “Usk. Lootus.
Armastus”, mis pani müügi poolest selle aasta
konkurentsitult kinni ning albumilt pärit lood kõrgusid kõikvõimalike
edetabelite tipus, eesotsas muidugi “Insener Garini hüperboloid”
ja “Lili Marleen”.
Trumme mängis nüüd Rainis Kingu, kes enne oli olnud
sellistes puntides nagu Punk T, Velikije Luki ja Audience.
Vennaskonna koosseisu oli lisandunud ka akordionimängija Ülari
Ollik (Mätas). Ta oli tegutsenud lauljana ansamblites
Verine Pühapäev, Osakond 79 ja Pro. Verise Pühapäeva
liige oli muideks ka praegune “Vanemuise” näitleja
Merle Jääger (Merca).
15. oktoobril 1993 toimus Tallinna kinos “Sõprus”
Vennaskonna 100. kontsert. Esineti koos ansambliga The
Tuberkuloited.
1993. aasta jõuludeks ilmus Vennaskonnalt teinegi kassett
-
“Vaenlane ei maga”.
Selleks ajaks oli Trubetsky leidnud bändi viiuldaja, kelle
nimeks sai Camille Camille. 1993. aasta lõpul lisandus
ansamblisse ka Kaspar Jancis - klavessiinil.
1994 ilmus Vennaskonnalt järjekordne helikonserv, sedapuhku
nimega “Võluri tagasitulek”. Nagu eelmisel kassetil, võib
siitki leida lausa hitte. Heaks näiteks on
“Pille-Riin”, mis kohe raadiojaamadesse jõudes vallutas
kõrgemad edetabelikohad ning jäi inimestele kauaks meelde.
Vennaskonna kuues album “Inglid ja Kangelased” ilmus
1995. Selle koosseisuga mängiti 1996. aasta alguseni. Varem
klahvpille mänginud Kaspar Jancis siirdus kitarri mängima
ning Camille Camille bassi.
12. oktoobril 1996 võeti osa Rumeenia pealinnas Bukarestis
toimunud eks-idabloki muusikute võistluskontserdist “Rock
- Pop in the East“, mille korraldas Radio France
Internationale. Vennaskond võitis seal parima Ida-Euroopa bändina
“Grand Prix des Media“, mille suuruseks oli 20 000
franki. Esineti 7000 vaatajat mahutavas saalis. Konkurentsi
pakkus mitusada Ida-Euroopa bändi.
6. novembril 1996 ilmus Vennaskonnalt uus plaat ja kassett
“Mina ja George“. Uue toote ilmumise puhul sai alguse ka
Vennaskonna Mootorrattaturnee, mis aga katkestati kurva sündmuse
tõttu.
14. novembril 1996 sai liiklusõnnetuses surma Vennaskonna
akordionist Ülari Ollik (Mätas). Talle jäi viimaseks
esinemiseks Pärnus Mai kultuurikeskuses toimunud kontsert.
1997 ilmus Vennaskonna üheksas helikandja, mis kandis
nime
“Reis Kuule“. Uut plaati tutvustati Tallinnas Hiiu tähetornis.
“Reis Kuule“ on pühendatud esimesele kuu-lennule.
See sisaldab ka kahte 1985. aasta live-lugu.
Basskitarri mängib juba 1997. aasta algusest Alar Aigro.
Suureks sündmuseks Vennaskonnale oli kindlasti ka ülesastumine
29. juunil 1997 Turkus toimunud Soome superfestivalil
“Ruisrock ‘97“ ja Helsingis Eesti Vabariigi 80. aastapäeva
auks korraldatud kontserdil, kus Vennaskond esines juba
kolmandat aastat.
Praegune trummar on Kristjan Mäeots (Kotkas).
1998. aasta kevadel sai bändi viiuldajaks blond tütarlaps
Catherine Matveus.
1998. aasta sügisel linastus Tõnu Trubetsky täispikk
muusikafilm ”Vennaskond. Millennium”, milles näidatakse
Vennaskonda kui masside manipuleerijat. Filmist on tehtud
videokassett.
Trubetsky on kirjutanud ka poeesiat. Ilmunud on kaks
poeesiakogu: “Pogo“, 1989 ja “Anarhia“, 1994. Koos
Anti Pathique’iga on kirjutatud 1992 ilmunud rock-romaan
“Inglid ja Kangelased“ ning ka Eesti esimeseks
punk-romaaniks tituleeritud “Daam Sinises“, 1994. 1997
ilmus sarjas ”Seiklusjutte maalt ja merelt” raamat
“Mina ja George“, mis sarnaselt vastava helikandjaga
samuti mootorratta-teemaline.
Kui 28. detsembril 1996 jagati Estonia kontserdisaalis Suure
Vankri nimelist kultuuriauhinda, tunnistati muusika
valdkonnas kõrge autasu vääriliseks ka Tõnu Trubetsky.
Lõpetuseks võiks öelda, et Vennaskonda võib pidada täiesti
omaette nähtuseks Eesti muusika ajaloos. Nii ma arvan ja on
teisigi, kes mingil hetkel selle bändi enda jaoks avastanud
ja siis leidnud, et ei taha kunagi Vennaskonna kuulamisest
ja talle kaasa elamisest loobuda.
Priit Perv.
|
|
 |
|
|
|
