Intervjuu 1988. a. "Nooruses" VILLU TAMME: "Küll vanasti oli lihtne. Mängisime rohkem oma lõbuks, keegi meie bändist ei teadnud ega tahtnudki teada, kõigutamatu diktatuur sai hakkama sellegagi, et kogu punkliikumine Nõukogude Liidus kuulutati olematuks. Nüüd on siis nokatäis demokraatiat, millega kaasneb teatud määral ka pungi rehabiliteerimine. Tunnen end ühiskonnategelasena, kes peale pikki repressiooniaastaid on saavutanud teatud tunnustuse." Kas punk on sinu jaoks seoses demokratiseerimisega oma aktuaalsuse kaotanud? "Paistab küll. Punkpändid on ikka laulnud neist "keelatud asjadest". Seoses "uue laine" tekkimisega ühiskondlikus elus oleme muutunud aga lausa perestroika suuvoodriks. Nii võib missioonitunne kaduma minna. Mõned punkarid on suisa nördinud, et mis mõttega veel ringi käia, kui miilits enam väljagi ei tee ega kinni ei võta." Tähendab, selles liikumises on osalt ka poosi? "Kus seda ei ole." Sa ütlesid, et teie bänd on saavutanud tunnustuse. Olete siis kuulsad? "Punkbändi kohta liigagi. Oleme mänginud üleliidulisel rokifestivalil Podolskis, meie pilte võib tähelepanelik lugeja märgata "Face’is" ja "Suosikkis" ja tähelepanelik vaataja, kes tunneb huvi ringvaate vastu, näeb meie bändi ringvaates "Nõukogude Eesti"nr. 20 / 87." Ja mis selle bändi nimi on? Tead isegi, et J.M.K.E. Mida see võiks tähendada? "Ei tea." 1985. aasta detsembris tuli Nõukogude armeest tagasi endise "Verise Pühapäeva" trummar Venno. Imekähku loodi uus bänd, kus algupoole tegutsesid ka praegune "Velikije Luki" kitarrist Kont ja "Pahade Päevade" laulja Mati. 18. jaanuaril 1986 avanes võimalus mängida Vinnis "Turisti" soojendusbändina, kuid paar bändi liiget ei saanud kaasa minna. Nii õpetatigi hommikul bassikäigud selgeks Nähvitsale (Tarvole), keda seni taheti kasutada helitehnikuna. Kuidas läks? "Pold häda kedagist. Kaks tuttavat isegi kargasid lava ees." "J.M.K.E." peab ennast Eesti kõige halvemini varustatud bändiks. Kogu
tehnika seisneb Venno vanas Riia trummikomplektis ja Villu kidras, mille ta ostis 20 rubla
eest. "Kokkumäng on meil üsna hale. Iga uue loo selgekssaamine nõuab meilt ligi viis korda rohkem ponnistusi kui ükstapuha milliselt teiselt bändilt. Kuigi laulud on meil absurdselt lihtsad. Et ma suudaks oma labaseid meloodiaid enam-vähem maha laulda, tuleb need lausa pähe tuupida. Ma lihtsalt ei pea viisi. Igal kontserdil põimime oma muusikasse keskeltläbi 80 "kala", mis muusikute keeles tähendab apsu. Meie pillid ei häälestu, meie näpud ei liigu, duuride järgnevus on tihti peast pühitud, mitmed read on lauldud bantu keeles ja pretensioonikalt ülikiires rütmis algavad lood on paari minuti pärast aeglustunud umbes poolteist korda. … Aga tegelikult on meie musa ka veidi keerulisema harmooniaga kui tavapunk. Mõni suisa ei peagi seda pungiks. Lätis näiteks oli suur osa meie publikust arvamusel, et tegemist on heavy-metal’iga." Kas teil on muusikavallas ka eeskujusid? "Kindlasti. Kõige rohkem mõjutusi oleme saanud Lääne hardcore-bändidelt ja ansamblilt "Dead Kenndys", midagi on meie lauludes isegi Alice Cooperist ja dzhassist." Mida seab bänd endale eesmärgiks? "Eesmärk võiks ju olla selline, et mängida inimestele, kes just sellist muusikat vajavad. Ning propageerida oma mõttelaadi, lootes, et keegi sellest aru saab. Kuid tegelikult on vist peamine, et me ise vajame seda muusikat, seda bändi. Mulle on see ka võimalus väljendada oma kreedot. Ja on ju ütlemata mõnsa, kui näed, et keegi su laulud vastu võtab, saab neist mingi elamuse, ja kui oled publikuga üks ja sama suur kamp. Tihti jääb küll elamus saamata meie viletsa mänguoskuse ja nadi tehnika tõttu." Novembris nägin Kinomajas Eesti "põrandaaluste" bändide ühisesinemist koos "Kadotetute" ja Billy Braggiga. Räägi sellest ka? "Oli sealgi täiesti algeline tehnika, mis toodud Munga ruumist. (Munk on "Velikija Luki" solist ja bändi prooviruum on narkoloogiadispanseri keldris, kus "J.M.K.E." oma paiga puudumise tõttu paar korda kuus plännimas käib.) Kuid rahvas oli lõbus ja tuju oli hea. Kui "J.M.K.E." ja "Luki" olid ära mänginud, läksin fuajeesse Soome TV-le mitte kellelegi arusaadavas soome keeles intervjuud andma ja seepärast ma ei tea, mida Bragg aj soomlased saalis laulsid. Aga nad on vist kõige sümpaatsemad turistid, keda olen siinkandis kohanud. Enesestmõistetavalt sai kontserdi kõige populaarsemaks lauluks "Tere, perestroika". Pärast tõlkisime selle Anneli ja Billy Braggi abiga isegi inglise keelde. Kontsert võeti videosse, kuid Soome TV seda vist näidanud veel pole. Liiguvad kuuldused, et kogu lint müüdi kalli raha eest EMI-le." Punk kui nähtus? "Õige jah. Ega rahvas sest miskit teagi. Räägin mõned faktid punkliikumisest Läänes viimaste aastate jooksul. Mõni aasta tagasi toimus Itaalias järjekordne anarhistide kongress, kuid tavapäraste õhkulaskmiste ja muude terroriaktide planeerimise asemel tehti seal hoopis juttu suurenevast sõjaohust ja inimeste vabadusi piiravatest seadustest. Asi peitus selles, et kongressil olid initsiatiivi enda kätte haaranud punkarid. Soome ühes paremas rotaprint-punkajakirjas "Laama" on üsna pikk artikkel, kus rõvedate sõnadega sõimatakse läbi loomapiinajad, s.o. teadlased, kes katsetavad loomade peal, kuidas võiks inimesele mõjuda mingi järjekordne habemeajamisvedelik või ravim. Need oleks pungi nn. positiivse programmi näited. Ka enamiku punkbändide nihilistlikus sõnumis avalduvad patsifismi ja keskkonnakaitse pooldamine ning vivisektsiooni ja sotsiaalse debiilsuse hukkamõistmine. Teiselt poolt aga näide Saksa ajakirjast "Tempo" eelmisel aastal. Paarikümneleheküljeline rikkalikult illustreeritud artikkel kandis umbes niisugust pealkirja: "Pungi kolmas põlvkond - ühe mässukultuuri hukkumine." Nende punkarite elueesmärk oli enda surnuksjoomine. Ka see on vist mäss ühiskonna vastu, kuid pigem allaandmise kujul." Ja Eestis? "Eestis on, nigu on. Esimene suur pungilaine siin koosnes põhiliselt tuntud pseudopunkansambli "Propeller" fännidest. Ega siiamaani polegi peale bändide tegevuse midagi sotsiaalselt kandvat korda saadetud. Tuntumad grupid on olnud "Generaator M", "Punk T", "Illegaalne Büroo", "Kopli Otell", "Verine Pühapäev". Praegu tegutsevad "Velikije Luki", "Vennaskond", "Kulo", "Osakond 79", "Anonüümne AK", meie ja veel paar-kolmkümmend koosseisu, neist paljud väljaspool Tallinna. Kohalikke punkareid võib igaüks näha näiteks igal õhtul "Moskva" kohviku ees, suvel "Varblase" vabaõhukohvikus. Nende põhimass on 15-18-aastane. Paljudes Lääne-Euroopa maades on keskmine vanus kaugelt üle 20." Anarhia. Mida see sõna sinu jaoks tähendab? "Täielikku vabadust (mis on, nagu teada, tunnetatud paratamatus). Inimeste kooseksisteerimise vormi, kus puudub vajadus võimu, seaduste, riigi kui sellise järele. Praegustes tingimustes paljud inimesed näiteks ei varasta ainult karistuse hirmus. Siis aga inimesed ei varastaks, sest ei taha ja pole vaja." On see mõeldav? "Muidugi mitte." Miks siis? "Vaata, tundub, et näiteks kurjad, pahasoovlikud inimesed ei sure nii lihtsalt välja. Ja veel - et inimkond püsiks, on vaja tasakaalu. Ei ole head kurjata, kurja heata. Täiesti negatiivne või täiesti positiivne ühiskond paiskub põrmu." Usud sa perestroikasse? "Samal põhjusel ei usu - kujuneks ju välja liiga positiivne ühiskond. Kuid ometi ma pooldan perestroikat. Midagi liigub." Sa oled vist pessimist? "Mis siin hõisata, kui me istume röögatu pommi otsas ja süütenöör pragiseb põleda. Kas rahujõud suudavad ennast nii palju koguda, et see õigel ajal kustutada? Vanal ajal oli sõda vist ühele põnev mäng, teisele mehisuse demonstreerimise võimalus. Sõdade organisaatorid ei suutnud siis veel värisema panna tervet maailma. See pole ainus põhjus pessimismiks. Ilus sinine Maa kuivab, söestub, sureb ka ilma sõdadeta. Inimene, kes tituleerib ennest looduse kuningaks, paistab lausa paaniliselt vihkavat loodust, kes on ta sünnitanud. Ta piinab ja hävitab oma ema." Sellest kõigest laulab "J.M.K.E.". Miks mitte armastusest ja muust? "Neist asjadest lauldakse isegi palju. Pealegi pole me tantsu-, vaid ikka see nn. protestibänd." * * * Selle bändi põhikoosseis on:
Ajakiri "Noorus", 1988 nr. 7, Jürgen Haug |