???

Mitmes sünnipäev tänavune oli ja millisest ajaloosündmusest hakatakse
J . M . K . E . ajalugu arvestama? 
 
Kümnes. 17. jaanuaril 86 saime teada, et järgmisel päeval saaks esineda. "Turisti" soojendusbändina. See toimus kuskil Ida-Virumaal, Vinnis vist. Ansambel oli kill varem koos, aga koosseis polnud see päris õige. Idee oli selles, et pundis oleksid kõik pikad poisid juuksed püsti peas.
Sellepärast pidi bassimeheks saama Ivar Konti sõber Pets, aga viimasel hetkel selgus, et ta ei tule pillimänguga toime.
Ööl vastu esinemist õpetasime Nähvitsale - Tarvo Hanno Varresele - bassikäigud selgeks ja nii see bänd sündiski. Trumme  mängis Venno,  kes oli just sõjaväest tulnud. Lugusid,  mida ette kanda suutsime, oli kaheksa.
 
Kuidas esimene esinemine rahvale peale läks? 
 
"Oli kaks inimest, kes hakkasid kohe lava ees karglema. Ühe neist olime ise kaasa toonud, teine oli vist kohalik. Need olid ainukesed fännid, teised kaasa ei elanud. Me mängisime tookord ikka väga halvasti, ju nad ei saanud millestki aru.
 
J.M.K.E. on meelde jäänud stiilipuhta punkbändina. Kes veel tol ajal sellise määratluse alla mahtusid?
 
Stiilipuhtaid pungibände oli juba enne meid terve rida. “Generaator M” ja "Kopli Hotell” ja “Ajutine Valitsus” ja “Uus Kanalisatsioon” ja “Verine Pühapäev”. Ka “Pära Trusti" võib ju pungiks pidada.
 
Kaheksakümnendate keskpaigas oli punk Eestis aktuaalne nähtus ja punkarite kontsentratsioon mõnes paigas teatud kellaaegadel selgelt suurem kui keskmiste kodanike oma. Praegu kohtab punkistlikku eksterjööri tunduvalt harvemini.
 
Punk on olnud elujõuline siiani ja jääb veel pikaks ajaks. Põhjus on selle liikumise väga suures potentsiaalis. Mina ise olen aga pungi sees olles väga palju muutunud. Ma ei peagi ennast päris õigeks punkariks, kui võrrelda välismaa kolleegidega.
Ei ole enam selline vabadusvõitleja nagu vanasti ja ka poliitika enam eriti ei huvita. Sõnad “punk” ja “anarhia” tähendavad mulle praegu ainult mingit isiklikku vabadust, võimalust elada väljaspool igasuguseid hierarhiaid. Tulevikuperspektiiviks on ülepea metsa elama asumine, aga niipea see ei juhtu. Ma olen ikka veel liiga kinni ümbritsevas ja vabanemistee on pikk ees.
 
Kui otsustada juubelikontserdi publiku järgi, siis kes on sinu hetkeseisu andunumad austajad?
 
Tundub, et ülekaalus on noored, kes kümme aastat tagasi olid veel päris väikesed, aga “vana kaardiväge” oli samuti näha. Inimesed ju muutuvad ja enamik ei jaksa juba kahekümneaastaseltki niisugust muusikat kuulata
 
Millega tagad ots-otsaga kokkutulemise ja vajaliku hulga igapäevaseid kilokaloreid oma seedetraktis?
 
Mul on igasuguseid “otsasid". Üks mu põhitöö on selline, mida ma paljastada ei taha. Seda tarbivad süstemaatiliselt tuhanded inimesed, aga nad ei tea, et Villu Tamme selle taga on. Ma kasutan varjunime. Raadiost eriti palju pappi ei saa. Aeg-ajalt kirjutan ajalehtedesse, aga selle töö eest ka eriti palju ei maksta. Näidendi kirjutasin ja jälle sama lugu. Kogu aeg natukene niriseb, nii elangi.
 
Kas sul ei ole kunagi tekkinud tahtmist tavamõistes “järje peale saada”, omada kahte või koguni nelja ratast tagumiku all ja mitte tegelda alaliselt probleemiga, kuskohast tekitada järgmine “ots”?
 
Jah, mul on olnud selline mõte, et hakkaks õige vahelduseks rikkaks. Kauaks seda elu ikka on, ei viitsi lõpuni ainult vireleda. Ma ei tea ainult hetkel, kuidas seda teoks teha, sest mingi finantsgeenius ma ei ole, aga olen ära otsustanud, et paari aasta pärast olen natuke aega rikas. Pärast muutun jälle tagasi vaeseks. 
 
Sind on lahe taga tahetud mingil ajal seksisümboliks pidada. Kas see seik ei avanud võimalusi majandusliku olukorra kardinaalseks parandamiseks?
 
Sa pead silmas mingiks modelliks hakkamist või, striptiisi tegemist?
 
Mitte otseselt seda, aga on ju punkajakirju, mis ilmuvad näiteks Soomes ning mille honorarid on tõenäoliselt korralikumad kui kodumaise tõsiajakirjanduse omad.
 
Kunagi ma kirjutasin mingi paskvilli või vodevilli Eesti miilitsa ja politsei vahetumisest. Käisin sellega Soomes mitmes toimetuses, aga keegi seda paska ei tahtnud.
 
Mis on sinu elus hetkel kõige olulisem, millega seotust pead enese jaoks kõige määravamaks?
 
Mul on bänd peamine siis, kui olen stuudios ja teen plaati või annan kontserti. Muul aial pole ta mulle üldse oluline. Praeguseks on meid kuulda kolmel CD-l ja neljas on varsti tulemas. Igal bändimehel on oma isiklik elu. Minu jaoks pole praegu üldse sellist kõige peamist asja. Mulle meeldib tegelda võimalikult paljude asjadega, et miski ei kammitseks mind tervenisti.
Seetõttu ka selline põhjalik punkliikumine, nagu see praegu välismaal on, hakkab mulle natuke vastu. Ma ei taha olla nagu mingis parteis. Ma ei taha üldse millegi “liige” olla, ka haigekassa oma mitte. Seepärast on ka minu laulutekstid muutunud vähem poliitiliseks ja räägivad suvaasjadest, neil ei ole mingit ühist kandvat ideed.
 
Kas see tähendab, et su viimase aja tekstid on pliiatsist välja imetud?
 
Nii on see mingis mõttes kogu aeg käinud, ei ole need viimased aja lood selles suhtes erandid. Riimid tuleb niikuinii välja imeda, sest ega idee või mõttevälgatus lõplikus vormis pähe ei tule. See on pool imemist ja pool joppamist.
 
Mingis vanuses piisab maailmaga suhtlemiseks väljakutse esitamisest või selliste asjade ja küsimuste valjusti väljaütlemisest, millele stabiilne enamus eelistab mitte tähelepanu pöörata. Aja möödumisel oodatakse juba ka vastuseid. Kuidas sul sellega lood on? Kas su arusaamine maailmaasjadest vastab su bioloogilisele vanusele?
 
Ei vasta. Ma käin ilmselt mingeid kõrvalteid pidi. Haridust ei ole mul peaaegu mitte mingisugust, ma ise mõtlen asjad enda jaoks selgeks. Üksvahe olin kindel, et ma juba tean kõiki maailmaasju, nüüd olen risti vastupidisel seisukohal. Olen avastanud, et küsimusele võib olla rohkem kui üks vastus - näiteks miljon.
 
Sa suhtud viinavõtmisest rääkimisse üsna kompleksivabalt ja keerutamata. Milline on sinu punkeerimise ja napsivõtmise omavahelin suhe?
 
Alkohol mõjutab igasugust mõtlemist. Kui pärast kaine peaga neid “mõtteid” üle lugeda, hakkab ikka päris häbi ja kasutamist na ei leia. Kuulun nende hulka kes oma geniaalsed idee poti peal välja hauvad. Seal lihtsalt tulevad head mõtted pähe.
 
Kümme aastat on bändi tehtud. Kuidas kujutad ette 17. jaanuari veel kümne aasta pärast?
 
Ma ei tea, kas just kontserti tuleb, aga võiks ennast lihtsalt täis juua ja oksendada jne. Keegi avaldas arvamust, et ansambli 25.juubelit pole mõtet enam plaanitseda, sest selleks ajaks on niikuinii kogu publik juba surnud.
 
 
Mats Õun (kurat teab mis lehest)