<< LÜHINÄGELIKKUS >>

Sa teed katusekambris remonti,
nägemata et vundament on mäda.
Vaata oma alla, vaata oma ette,
vaata oma ninaotsast kaugemale.

Siis sa näed, et Maa on mõlkis,
haigus vaevab vundamenti.
Ja et aeg on peagi otsas
ja planeet vajab remonti.

Sul on pea, kuid sa ei mõtle,
sul on suu, kuid sa ei ütle,
sul on silmad, kuid sa ei näe,
sul on käed, kuid sa ei aita.

Miks seda päästa, miks seda säästa?
See on ju ainult planeet.
Oo võhiklikkust, lühinägelikkust,
see on ju sinu planeet.
Sina oled see just, kes suudab asju muuta.
Võta ja päästa planeet.

Rabad uue maailmakorra nimel,
et kõik saaksid võrdseks ja kõhud täis.
Et poleks enam rikkaid, et poleks enam vaeseid
ja varsti see saabki nii olema, sest

käes on aeg, kui saame võrdseks,
üheskoos me saame surma.
Ühtemoodi kõigi me all
laguneb ära Maakera.

See planeet on sulle jumal,
see planeet on sulle kodu,
see planeet on kõik, mis on sul,
kui sul teda enam pole, pole sul midagi.

Jäta oma vaated, iganenud aated,
tähtis on ainult planeet.
Ava oma silmad, vaata maailma,
meil on üksainus planeet.
Mõtle globaalselt, toimi resoluutselt,
sind vajab sinu planeet.
See on su ainus planeet.
Päästa siis oma planeet.
  
  

<< NIMED ASFALDIL >>

Eesti Vabariigi kümnes aastapäev jääb väga kauaks meelde.
Striit õhtul helistas ja soovis sel puhul palju õnne.
Ta oli purjus nagu alati, ta oli rõõmus nagu alati,
naeris oma lagisevat naeru, mis jääb meelde elu lõpuni.
See jäigi viimaseks korraks, kui kuulsin tema häält.
Hommikul peksis sama vabariigi politsei ta surnuks.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Palun esitage dokumendid, et ma teaksin, kes tapsid minu sõbra.
Mendid, mendid. Palun esitlege endid,
et ma saaksin enne surma kirjutada oma verega asfaldile teie nimed.

Ei tea, miks on tavaliselt pollari sümboliks siga,
loom, kes ei tee heast peast kellelegi viga.
Eriti kõikuvale mehele, kel üle nelja promilli sees.
Mida mõtles see ment? Kas miski liikus tal kolba sees?
Me elame vabal maal, mitte politseiriigis,
kus mingid relvastatud värdjad hoiavad rahvast vaos.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Palun esitage dokumendid, et ma teaksin, kes tapsid minu sõbra.
Mendid, mendid. Palun esitlege endid,
et ma saaksin enne surma kirjutada oma verega asfaldile teie nimed.

President, sõdur, arst ja politseinik
on ametid, millest sõltub inimeste elu.
Arstiks igamees ei saa. Igaüks ei saa ka treialiks.
Kas politseisse pääseb iga närakas, kel on kõva rusikas?
Maksumaksja kindlasti on nõus vabariiki toetama,
et politsei saaks head palka ja igameest sinna ei võetaks.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Kas munder ainus on, mis eristab teid kurjategijatest?
Mendid, mendid. Teil palju tööd on ees.
Hulk inimesi elus on veel.
Kes on järgmine?
  
  

<< MAAJAMAA >>

Neitsi Maarja nimega kord ristiti me maa,
aga raske on seda aktsepteerida.
Neitsi ei viitsi enam hoida seda maad
Jumala selja taga.

Mul on üsna pohui, aga mõnel pole ka.
Mõne mehe arust käib siin pornograafia.
Viimane aeg on ta ümber ristida,
nii nagu tehti ühe pornolehega.

Nüüd on me maa Maajamaa.
Maa, mida ma armastan.
Mu isamaa, Maajamaa,
täisväärtuslik erootika!

Aga kui nüüd hoolikamalt järgi vaadata,
näeme, et siin käibki paras pornograafia.
Ühtesid nussitakse, teised nussivad,
kolmandad panevad pihku.

Loodad, et see maa sindki armastab,
ootad temalt hellust, kuid lihtsalt suhu saad
ja valitsus keerab sulle taha rõõmuga.
See on naturaalne pederastia.

Mu vaene maa, Maajamaa,
kõike sa pead nägema!
Kes ei taha taha panna, leppigu, et ise teistelt saab.
Kole persetrukkimine toimub üle kogu Maajamaa.

Mulle muidu meeldibki pornograafia
ja teretulnud alati on aus erootika.
Just sellepärast armastan ma oma Maajamaad,
Jumalast hüljatud kolgast.

Ikka on nii, et mõned mehed vinguvad,
need, kes ise millegagi hakkama ei saa.
Siin on puhast pornot igamehe maitsele.
Mina võtan püksist perse, hakkan sitale.

Selgituseks noorematele inimestele: Mõni aeg tagasi kandis tuntuim Eesti pornoleht nime "Maarja", mis on ühtlasi ka Jeesuse ema nimi. Kristlike ringkondade survel muudeti ajakirja nimi ümber "Maajaks". "Maarjamaa" on olnud üks Eesti nimetusi kristluse ajal.
  
  

<< Intermetso nr 1: NAFTA >>

(Taustmuusika on laenatud soomekeelsest laulust "Öljylähde keittiössämme", J.M.K.E. 1992)
  
  

<< NUMBER ÜKS >>

Hommikusest peeglist vaatab vastu igaüks.
Maja number üheksa ja korter number üks.
Tahad olla parem, mitte olla nagu muud.
Tahad olla tugevam, tugevam kui muud.

Mustvalge maailm paistab värvitelekast.
Tahaks olla ise televisioonimast.
Näha kaugemale, sinna, kus on tulevik,
aga kahjuks kolmas silm on lühinägelik.

Tahad olla targem, palju rikkam olla ka.
Tahad olla abielus Ingrid Rüütliga.
Tavaline kuju oskab olla igaüks.
Tahaks olla parem, tahaks olla number üks.
Inimene põlvneb ahvist, lollist elukast.
Tahaks olla hoopis see, kes sündis Jumalast.

Meie ei saa olla number ühed sinu eest.
Me ei suuda leida üles sädet sinu seest.
Ela ennast surematuks, ela nagu lind.
Sa pole number üks, kuid siiski maailm vajab sind.

Mine vannituppa, pista kraani alla pea,
loputa sealt välja kõik see, mida sa ei tea.
Kui siis miski alles jääb ja teeb sul kolbas müks,
võidki olla kindel, see on mõte number üks.

Tavalisi mõtteid oskab mõelda igaüks.
Kunagi ehk pähe tuleb mõte number üks.
Kas sa oled parem siis või ikka igaüks?
Mees, kelle aadress on korter number üks.
  
  

<< POHUI POHUI >>

Sa näed välja kui Rakvere Rambo, kare ja karastund mees,
kuid selles mehises kestas närvilise vanamuti süda on sees.
Väike solvund hing ja süda viha täis, keha vappumas kompleksides.

Tilluke ajuke, rusikad suuremad, ego on suuremgi veel.
Enesetähtsus rõhumas õlgu, nii et hing püsib vaevu sees.
Sa vaata peeglisse, ja jäta nägu meelde, see mees on süüdi sinu vaevades.

Võta asju naerulsui, ära kohe solvu, kui keegi väidab, et nikkus sinu ema.

Mind ei kepi, mind ei koti, mul on pohui, pohui, pohui.
Milleks tühiasjadest probleeme teha?
Ei mõtle, miks, vaid ütlen: miks ei. Suur on maailm meie ümber.
Sagi võiksid näha oma ninaotsast kaugemale.

Ütle, mees, kust oled sa pärit, mida oled sa üldse väärt?
Miks su vihal sust paremate vastu pole ei otsa, ei äärt?
Mida oled sa teinud elus head? Mis sul viga on, kas sa ise üldse tead?

Mul on, muide, pohui ka. Lihtsalt tahtsin aidata. Aga õpi parem ise elama.

Mind ei kepi, mind ei koti, mul on pohui, pohui, pohui.
Ära määri mulle oma sappi pähe.
Tõmba nahui, mul on pohui, mul on oma rõõmus elu.
Mine psühholoogi juurde, ma ei viitsi kuulata.

Mind ei kepi, mind ei koti, mul on pohui, pohui, pohui.
Aga see ei tähenda, et ma ei hooli.
Mul on oma koorem, muretsen ma kogu ilma pärast.
See muide näitab, et mul on veel vähem aru peas kui sul.
  
  

<< VABADUS TULEB SU SEEST >>

Sa tahad muuta maailma ja teistes näed vigasid vaid.
Nii jääd sa kõigest veel ilma, ei tundma saa tõotatud maid.

Kui tahad õppida elu, vaata, mis on sinu sees.
Seal on sinu maailmavalu, ja sinu vabadus tuleb su seest.

Muutuda saad sa vaid ise, teisi sa muuta ei saa.
Vaenlasi tappes jääd tapjaks ja maailma ei paranda.

Näe oma südame põhja, vea isolaatorid eest.
See, millest unistand oled, pääseb siis välja su seest.

Ükskord, kui maailm on parem, sa tehtud vigasid näed.
Muutuda võib ju ka varem, näiteks täna on sobilik päev.

Päev, mil vabaks sa saad.
  
  

<< Intermetso nr 2: RISTTEE >>

(Taustmuusika on laenatud laulust "Risttee", J.M.K.E. 1986)
  
  

<< LIHA >>

Loomad ja linnud on minu sõbrad,
nad on tänulikud, et mina olen nende jumal,
keda teenida.

Mu sõber ei tea, et ma tahan teda reeta.
Kuni viimse viivuni ta ei tea, et ta on liha,
mõistuseta keha.

Tule, sõber, aeg on tulnud, aeg on anda otsad,
nüüd sa alles saad mind tegelikult teenida.
Tahan sulle näidata, mille nimel elasid
ja kui palju armastan ma sind surnuna.

Liha.

Kisun sinu ihu küljest lahti naha.
Jaotan su lihased eri liikidesse, sõber,
et leida maitsvamaid.

Ei taha sinu soolikaid, kuid tahan sinu maksa.
Võtan ka maitsta sinu suurt ja sooja südant
kartulipudruga.

Ma õgin sinu tapamaja ukse tagust hirmu,
ma vitsutan su kurbust ja viimse viivu viha.
See annab mulle jõudu vihata ja karta,
leida vaenlaseid ja veristada neid.

Liha.

Poen su putsi ligidale, venitan su nisasid,
nendest tasapisi purtsatavat sooja valget lima
õgilalt ma joon.

Ära vaata mulle otsa, vahi oma küna,
larbi oma solki, seni kuni veel sinu liha
on su küljes koos.

Notsu ütleb "röh" ja vissi ütleb "muu".
Rõõm tõmbab laiemaks kui vuntsid mu suu.
Kirves minu käes ja vesi minu keelel.
Sõbrad tulge autosse, asume teele
tapamaja poole! Veristama teid!
Tahan süüa teie purustatud lihaseid,
kuni minu enda liha kellelgi on vaja.
Kuskil meie kõigi jaoks olemas on tapamaja.
  
  

<< RÄPANE VIHM >>

Maa on nii suur.
Maa on nii suur ja meie nii väiksed ta peal.
Väiksed, kuid kurjad ja hoolimatud.
Kuhu ka iial ei astuks, kõik elav
närbub ja laguneb, sureb me jalge all.

Räpane vihm sajab kord alla ja
pühib me lootused, puhastab Maa
neist, kellega elada enam ei saa.
A-a-a-a-a-a-a-a-a-a-a-a-
a-a-a-a-a-a-a-a-a-aa.

Ma endalt küsin:
miks on küll nõnda, mida ma ometi tegin?
Maa peal ma kõnnin kui libedal jääl.
Taevaste vägede värisev hääl
väärab mind teelt.

Räpane vihm on meie sõber,
ta päästab meid suurima vaenlase käest,
ta koristab meid meie eneste eest.
A-a-a-a-a-a-a-a-a-a-a-a-
a-a-a-a-a-a-a-a-a-aa.

Vihm on nii hea,
ta puhastab mõtteist mu pea.
Peseb mind ära, et järgi ei jää must vist
keha, ei hinge, ei andekspalumist.
Peseb meid kõiki, elukaid, ära.
Meid, meid! Ära, ära!

Räpane vihm, taevane nektar,
desinfitseerib siis meie planeedi,
et kunagi keegi siin elada saaks.
Meie need siiski ei ole, vaid teised,
kes hoolivad elust ja hoolivad Maast.
  
  

<< SÜBARIIT >>

Ma olen laisk, ma põlgan tööd, ma arvan, et väärin muud.
Kas raha on loodud selleks, et oleks ta võrdselt ära jagatud?
Oh, andke mulle andeks, et ma unistan sellest, millest unistab iga mees:
lasta inimkonnal ära teha töö ja ise kümmelda luksuses.

Saada parvenüüks, tahan saada rantjeeks, tahan saada sübariidiks.
Siis ma midagi ei müüks, mitte midagi ei teeks ja mu liha muutuks tselluliidiks.

Palju raha ja vähe tööd, kas see on vabadus?
Huvitav, mitu eurot maksab mu südametunnistus?
Kui pärast surma selgub, et pärast surma miskit polegi,
oleks äkki mõistlik juba eluajal ehitada valmis oma väike paradiis?

Olen parvenüü, varsti olen rantjee, ja siis hakkan sübariidiks.
Pole üldse minu süü, et ma midagi ei tee ja mu aju muutub tselluliidiks.

Limusiinis lösutan ma, kullast kahvel töntsis käes,
aken alla keeratud, et paremini kadedust te nälgind silmis näeks.
Mul on ilgelt palju raha, ostan ära maailma.
Ühel kenal päeval võib ju juhtuda, et kingin selle maailma teile ma.

Ilgelt hea on armulikult otsustada inimeste saatuse üle.
Suuremeelsus lööb ühel päeval saamahimu üle.
Tahan võtta ära teie raha, aga mitte jääda sübariidiks.
Ma usun naiivselt, et suudan ma nii muuta maailma paradiisiks.
  
  

<< KAKSKÜMMEND KAHEKSA LAST >>

Igal kultuursel inimesel tuleb trenažööril aegajalt harjutusi teha.
Sedasi me põletame rasvu, et julgeksime näidata rannas oma keha.
Ma vaatan peeglist oma rasvasöödud korpust ja mul hakkab hale.
Kes aitaks mind näha oma ninaotsast kaugemale?

Kakskümmend kaheksa last.
Nemad ei lähegi rasva.
Nad ei unista järeltulijaist.
Nad isegi suureks ei kasva.
Kas on kuskil raamat, kus kirjas on nende nimed?

Enne kui sa alustad söömist, täna saatust, et ta programmeeris sind siia elama,
kultuuri, mis nuumab end muu ilma kulul, õpetab tarbima ja õgima.
Ja pärast sööki trenažööril, kui püüad lahti saada üleliigsest rasvast sa,
täna veelkord oma saatust ja kahtkümmet kaheksat last.

Kakskümmend kaheksa last.
Veel kuuskümmend sekundit elu.
Kas näeme me numbrite taha?
Kas tunneme me nende valu?
Miks nende elud on vähem väärt kui meie omad?

Kakskümmend kaheksa last.
Kui palju on minuteid aastas?
Ja mitu on neid meie elus,
ja eludes, kuhu ei naasta?
Igas minutis on kakskümmend kaheksa last.

Kakskümmend kaheksa last.
Mõtelge nende peale.
Mõtelge siis, kui sööte
või kui uurite peeglist oma keha.
Teritage silmi, vaadake tühjusesse.
Kas näete nende hingi?

Selgituseks: Lugesin kunagi, et ühe minuti jooksul sureb maailmas 28 last nälga ja näljast põhjustatud haigustesse. Hiljem olen lugenud teisi numbreid, kuid antud juhul ei ole statistiline täpsus ilmselt kõige olulisem asi, mille üle diskuteerida...
  
  

<< VÄGIVALLA MUUSIKA >>

Isane alge mu sisimas mul ütleb, et mul on vaja oma jõudu demonstreerida.
On vaja tappa, on vaja vallutada, et maailma paremini ära mahtuda.
Veel mingi alge on minu sees, ta ütleb, et soolikaist ja verest mul läheb süda läilaks.
Ja ta ütleb, kas sa ei leia, et automaat seljas mudas roomata
on küll jube mehelik, kuid pole kuigi arukas.

Ja ta ütleb: "Sõdi, sõdi, sõdi selle eest, et sa ei peaks enam iial sõdima.
Ela, ela selle nimel, et ka su lapsed võiksid rahus elada."
Et enam kunagi kõrvu ei kanduks see muusika.
Sõjavälja muusika, vägivalla muusika.

Mul peas on aru, ja tema ütleb mulle: kui poleks sõdu, siis poleks langenuidki.
Kõik elus oleksid ja saanud järglasi, ja meid oleks neli korda rohkem.
On vaja tappa, et reguleerida, et meid ei oleks siin ilmas liiga palju.
Sest meile meeldib, nagu teate, kontrollimatult paljuneda.

Seda räägib minu mõistus, aga mul on ka süda.
Ja süda ütleb: "Sõdi, sõdi, sõdi selle eest, et sa ei peaks enam iial sõdima.
Ela, ela selle nimel, et ka su lapsed saaksid elada."
Ma tahan veeta kallima kaisus õhtuid teleka ees.
Ma tahan juua sõpradega õlut ja rahus teha tööd.

Ja tahan rahus võidelda selle eest, et maailm saaks kord paremaks paigaks.
Ja üldse tahan, et minu elust oleks rõõmu inimestele.
Ei tahaks kuidagi, et mind kunagi mäletataks johmaka sõjasangarina,
kelle elu suurim tegu oli, et ta purustas kümne vaenlase kolbad
püssipäraga ja lõi ühele täägi silma.

Sõdi, sõdi, sõdi selle eest, et sa ei peaks enam iial sõdima.
Ela, ela selle nimel, et ka su lapsed saaksid rahus elada.
Vägivallast, mis mu sees, saab minu muusika,
et enam kõrvu ei kanduks vägivalla muusika.
  
  

<< TONT SEDA TEAB >>

Kas armastus on olemas või mõeldud lihtsalt välja?
Kas asi on tõsine või teeb keegi nalja?
Kas armastus on igavene, mööduv või lakooniline,
märg ja himu täis või selge ja platooniline?

Ema, ema, isa, isa, õpetaja,
mida teha, kuidas olla, kuidas suhtuda?
Sõbrad, tulge appi, võõrad, tulge ka,
ütelge, kas armastus on olemas?

Mida poisid tahavad? Nikku, nikku.
Mida pista tahavad? Munni, munni.
Kuhu pista tahavad? Vittu, vittu.
Miks nad seda tahavad? Tont seda teab.

Kas armastus on süüdi või võib ta olla süütu?
Kas tahaks teda lõputult või võib ta olla tüütu?
Kui sa ütled kellelegi "armastan sind",
kas meeles on siis hing või perse ja rind?

Mul on päris pohui, kas on nii või naa.
Mina tahan, mina tahan armastada.
Ema, ema, isa, isa, tulge vaatama:
olen suur hormoon ja hakkan möllama.

Mida plikad tahavad? Nikku, nikku.
Mida saada tahavad? Munni, munni.
Kuhu saada tahavad? Vittu, vittu.
Miks nad seda tahavad? Tont seda teab.

Mida noored tahavad? Nikku, nikku.
Mida saada tahavad? Munni, munni.
Kuhu pista tahavad? Vittu, vittu.
Miks nad seda tahavad? Tont seda teab.

Nikku, nikku, munni, munni, vittu, vittu.
Tont seda teab.
  
  

<< Intermetso nr 3: KALAMAJA >>

ta on mees kes vett ei joo ja mees kes jala ei käi

tema oli täna purujoobes nagu tinavile
tema tuli mööda Vana-Kalamaja tänavat
roheline katuseta bemar oli temal täna
aga tuvi pani vedelama pasa tema pähe
ja ta pani bemariga piki majaväravat
verisena Kalamaja tänavale vedelema jäi
vesi pole tema joogipoolis ega jala tema käi
ta on minu sugulane aga tema pole minu äi
verisena Kalamaja tänavale vedelema jäi
ninali ta vedeles ent samas ometigi püstipäi
  
   

<< MÄSSAJATE LAUL >>
 (Filmist "Viimne reliikvia")

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja
Jaa jaa jaa
Ükskord prahvatab vimm mis kogunend salaja
Jaa jaa jaa

Mõisad põlevad saksad surevad
Mets ja maa saavad meitele
Jah meitele jah meitele
Jah meitele meitele meitele

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja
Oi! Oi! Oi!
Ükskord prahvatab vimm mis kogunend salaja
Aaaa...

Metsad põlevad maad surevad
Meie saame meitele
Jah meitele jah meitele
Jah meitele meitele meitele

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja
- - -
Ükskord prahvatab vimm mis kogunend salaja
Oi! Oi! Oi!

Meie põleme meie sureme
Siis ei jää enam ühtegi orja
Ühtegi orja ühtegi orja
Ei ühtegi ühtegi peremeest

Aaaa Eeee Ii Oo Uu Õõ Ä Ö Ü