Juba lapsepõlvest peale ma teadsin
Et kevadel valget liblikat näha ei tohi
Siis suvi tuleb kurb suvi tuleb käsikäes leinaga
Ooo ma poleks seda tahtnud uskuda

Selle suve hakul aga valgeid liblikaid
Parvedena näha võis kõik kohad neid vaid täis
Kuigi ma ei uskund neid süda aimas halba
Süda aimas leina süda aimas surma

Suvi tuli õitega suvi tuli kuum
Rahva rõõmuks päikest täis oli ilmaruum
Raadiod pingest rääkisid me ei kuuland neid
Lennukite mürinast välja me ei teind

Polnud näind me surma
Polnud näind me varemeid
Oli elu armastanud meid
Nüüd
Suve keskel
Nägime me kõike mida polnud näind

Käes on valge liblika suvi
Käes on tuhande päikese lõõm
Sellest suvest kellelegi mälestust ei jää
Kõik üles sulab mure ja rõõm

Nüüd siis tuli suvi nõretades verest
Surma sadas taevast surma imbus merest
Maa oli elutu, ümberringi vaid
Võis näha raisakulle ja valgeid liblikaid

Suvi oli vihane suvi oli kuum
Värvilisi päikseid täis oli ilmaruum
Raadiod nüüd vaikisid polndki kuulajaid
Polndki vaja kuulata ise näha said

Nägime me surma
Nägime me varemeid
Elu armastas veel meid
Nüüd
Suve lõpus
Ikka elu armastas veel meid

Lõppend valge liblika suvi
Saabund tuhandeaastane talv
Elasime suve üle elame ka talve
Talve mis kirjuid liblikaid täis

Lõppend valge liblika suvi
Uue maailma algus on see
Elasime suve üle elame ka talve
Elame kevadet oodates

Pilvitu on taevas meri sinine
Täiel rinnal hingab nüüd iga inime
Sirp ja vasar enam kedagi ei löö
Tähendavad meile nüüd nad rõõmsat tööd

  Tere perestroika demokraatia
  Diktatuuri küüsist on pääsemas üks maa
  Tere perestroika tere õnne tipp
  Enam nii jube ei tundu punalipp

Traktor künnab põldu vilja kannab puu
"Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu
Keelatud filmid kõik kinos jooksvad nüüd
Kõlab ka keelatud bändide hüüd

  Tere perestroika demokraatia
  Diktatuuri küüsist on mõnus pääseda
  Tere perestroika tere vabadus
  Pioneerilaulud nüüd kõigil on suus
  Auuu auuu

Nüüd miilitsamunder ei aja öökima
Hõbedaseks nimetada teda lausa saab
Miilits ja punkar sõbralikult näe
Ulatavad teineteisele nüüd käe

  Tere perestroika taaderiideraa
  Sinule ja minule kuulub nüüd maa
  On igal aastal juubel - Suur Viinakuu
  Juubeldab rahvas juhhei auuu
  Auuu auuu

Virumaal kuivaks ei jää ükski kaev
Mausoleumi ees maandub õhulaev
Ei no mis sa kostad demokraatia on nii suur

Et seda imetledes lahti jääbki suu

  Tere perestroika rõõmus kodumaa
  Ütlen sulle tere niikaua kui sind saan
  Tere perestroika demokraatia
  Tere perestroika anna käppa ka

Mu vanaisa pole olnud sõjas
Mu vanaisa oli desertöör
Tal õnnestus pageda metsa
Kodutalust keset ööd

Ta ei tahtnud sõdida
Eelistas ta elada

R:  Mu vanaisa oli desertöör
    Ta ei tahtnud olla sõjamees
    Mu vanaisa oli desertöör
    Ja oligi õige mees

Tulid sakslased
Tulid venelased
Vanaisa polnud nende kummagi jaoks
Ei huvitanud teda see sitane sõda

Võibolla surma ei kartnud ta
Ei viitsinud lihtsalt sõdida

R:  Mu vanaisa oli desertöör
    Ei läind kahurilihaks ta
    Mu vanaisa oli desertöör
    Suureks eeskujuks mulle ta

Varsti tuleb kolmas sõda
Tuleb kogu räpase maailma ots
Mina lähen linna taha metsa
Kavatsen sõda ignoreerida
Minge ja sõdige ise
Kaitske oma kodumaad
Lootke et neutronikiirgus
Metsast mind kätte saab

Võibolla saab ja võibolla ei saa
Kui ei saa siis naeran ma: ha-ha-ha

R:  Mu vanaisa oli desertöör
    Tuleks ausammas püstitada talle
    Mu vanaisa oli desertöör
    Tema jälgedes tahan käia ma

Tervist noored luuletajad
Novellistid zhurnalistid
Teil on peas vist mingid mõtted
Ja võib-olla isegi arvamus
Kirjutate sellest mis on mäda
Mahavaikitud tõdedest
See ei lähe teil ju läbi
Mina olen ees
Ma olen piiraja
Ma olen keelaja
Olen tsensor tsensor
Ilusaks valeks kõik pööran

Minu maitse ja mu ülemuste maitse
Saab teie teoste saatuseks
Meie rahva mitmekülgset elu ma näitan
Ilusas ja siledas ühekülgses valguses
Ma olen piiraja ma olen keelaja
Olen tsensor ilusaks valeks kõik pööran
Sest mul on direktiivid
Keelan sest mul on võim

Mina võin teid keelata
Mul on võim ja käsk
Teie teoseid piirata
Et järgi jääb vaid pask
Ma olen piiraja ma olen keelaja
Olen tsensor ilusaks valeks kõik pööran
Sest mul on direktiivid
Keelan sest mul on võim
Mul on võim
Mul on võim
Olen tsensor

Juba liiguvad siin võõrad näod
Juba hukku hüüavad siin käod
Jäta maha vanemate maa
Aeg on minna metsa elama
Keset metsa kuusepuul
Kägu kukub sada korda
Sada aastat õnnetust on ees

Ei tule me teid ajama
Minge ise ära siit
Käed üles, Virumaa
Anna siia fosforiit

Pandivere kõrgustiku all
Fosforiit on peidus sügaval
Flegmaatiline eesti põllumees
On kaevandustel risti jalus ees
Mõtle enne, võimumees
Kui sa selle sammu astud
Rahvas on ju fosforiidi vastu

Taluõuel kuivand kaev
Nägu ta ei peegelda
Alles talvel janu sa
Lumeveega kustutad

Käed üles, Virumaa
Põuest välja fosforiit

Ja ühel hommikul põllumees
Viljavälja serval seisab silmad vees
Põld vajub ta jalgade ees
Solgivesi uhub viljapäid
Kaaren karjub kase ladvas:
"Said said ilma jäid!"

Väetis on ära rikkund mulla
Väetis on ära rikkund vee
Tohutute saakide nimel
Ikka teda tahetakse veel
Tootke rohkem sõnnikut, seltsimehed
Kellele siis enam väetist vaja

Päike tuleb välja ja valgeks saab maa
Ajalehest kõike sa teada ei saa
Kes valitseb maad sa teada ei saa
Ja mõne surma nime sa teada ei saa

R1: Elab veel Beria
    Kui düsenteeria
    Vaevab ta hingus tohutut maad
    Elab veel Beria verine dünastia
    Ravimatu haigus
    KGB

Poliitvangi laip öisel maanteel
Surma nimi on KGB
Taltunud pilguga hullusärgis mees
Ta haiguse nimi on KGB

R2: Tuhanded võitlejad
    Teisitimõtlejad
    Vaevlevad türmides laagrites
    Elab veel Beria verine dünastia
    Ravimatu haigus
    KGB

Selles riigis pole mõtet mõtelda
Ikka saab sust teisitimõtleja
Kui sa kohaned selle ühiskonnaga
Miskit väärt sa pole enam inimesena

R1:

K on Kolgata ja Ku Klux Klan
G on Gestaapo ja genotsiid
B on barbaarsus B on brutaalsus
B on Bebebebebebeberia

R2:
R1:

Kas teate mis värvi on demokraatia
Ei sinine ei must ei valge ole ta
Meil vaja hästi süüa fosforiiti kaevata
Vaid punalipu all seda teha saab

Kes olete küll teie et te tõstate pead
Te meie armust elate ju veel ilma peal
Te tuhanded me miljonite vastu ei saa
Ja sellepärast meile kuulub teie maa

R:  Tshevo tõ baltajesh (Ma olen internats)
    Prokljatõi estonets (Ma olen internats)
    Po mordu ne hotshetsh (Ma olen internats)
    Tjebe shto ne nravitsja Sovetskaja vlast?

Ah teile ei meeldi nõukogude võim
Küll maapealt saab kaotatud ära te hõim
Suitsupääsukestest teeme suitsuvorsti Moskvale
Sinimustvalgest pakist joome piima peale

Jääb igaveseks meiega kokku te maa
Kas teate mis värvi on demokraatia
On punane me lipp ja punane on veri
Mis voolab te ninast kui te perse ei keri

Punalipud lehvivad
Tribüünil Gorba lehvitab
Rahvas vaatab imestab
Mis see Gorba naeratab
Aga Gorbal on üks plaan
Siis kui lõpeb see paraad
Perestroika otsa saab

R:  Ja meie kõik sõidame külmale maale
    Vagunites laulame hümni kodumaale
    Külmale maale

Saab riigikeeleks vene keel
Ja keskuseks saab "Dvigatel"
Ja Väljasest saab dissident
Ja Koganist saab president
Ja sitamaja taga maas
Lamab Edgar Savisaar
Põiki Marju Lauristini peal

R:

Kord jälle tapivagunis saab eesti rahvas sõita
Ei ole miskit kaotada kuid paljugi on võita
Me püsti lööme linna seal mis varjab silmapiiri
Ja ehitame Siberis me üles Eesti riigi

Eksib see kes arvab et Tbilisi oli erand
Totaalsed riigid pole iial hiiland mõistusega
Lagunev süsteem ei vali vahendeid seepärast
Ära looda halastust sõdurid ei maga
Nad kolba lõhki löövad sul sapöörilabidaga

Valitsus toob sõjaväge välja välismaalt
Sõdureid Mongooliast ja tanke Saksamaalt
Ilmselt nad ei hakka kodus pilvi vahtima
Vaid hakkavad nad riigi sisekorda valvama

R:  Ja korduvad ja korduvad Tbilisi tänavad
    Ladudes on ootamas sapöörilabidad
    Inimesed jälle gaasi kätte lämbuvad
    Korduvad korduvad Tbilisi tänavad

Eestlaste poliitikat ei kannatata kaua
Peagi hakatakse vabadusi piirama
Kui rahval katkeb kannatus ta läheb tänavale
Kus sõdurid ja tankid teda juba ootavad

R:

Ära usu demokraatiat liigse õhinaga
Šaakal peitub perestroika lambamaski taga
Ära usu halastust sõdurid ei maga
Nad otsa peale teevad sul sapöörilabidaga

Minister ei tea mu nime
Kui ta üldse midagi teab
Minister on tähtis minister on pime
Siuke ta olema peab

Ja ta ei tea mu nime
Ei huvita teda see veel
Minister ei tea mu nime
Ta ei tea mu nime

Mu pea kohal süttivad tähed
Mu jalge all põrmus on maa
Mu varba vahel seisab üks väikene kindral
Ja hüüab sealt hurraa

Nad ei tea mu nime
Nad pole näinudki mind
Ka kindral ei tea mu nime
Nad ei tea mu nime

Lõhkumise praktika on loomise teooria
Kõik algab jälle algusest peale
Ärge sõda peljake päris lõpp ei ole see
Kõik algab jälle algusest peale

Ärge mulle helistage mind pole täna kodus
Ma lukustasin ukse läksin lahingut vaatama
Mu nimetähed säravad nüüdsest tuumatalve udus
Ja minister ja kindral neid enam teada ei saa

See tuul see vaikus need värvid - see on ju ime
Nii ilus on surm ja kaunis on katkutud maa
Vaid kahju et nad ei saagi teada mu nime
Keegi enam mu nime teada ei saa
Ei saa teada mu nime

Mu nimi on Sõgenev Sõda
Mu nimi on Näpistav Nälg
Mu nimi on Sunnitud Surm
Ma olen inimese tegevuse jälg

Nad ei tea mu nime
Ükski sõjamees ükski võimumees
Nad keegi ei tea mu nime
Neile keegi ei ütle seda

Nad ei tea mu nime
Ja kunagi teada ei saa
Nad ei saagi teada mu nime
Nad ei saagi teada mu nime

Nüüd on meil teist kõik teada
Me oma mees on käind teil sabas igal pool
Kriminaalasja te vastu seekord me ei algata
Mis sest et levitasite lendlehti tänaval

Vabastati Sivert Zoldin, pääses ka Enn Tarto,
Kuid meil on teie jaoks üks väike nipp,
Las olla, et suurem osa rahvast on teisitimõtlejad-
Nad ju seda tänaval ei pasunda,
Eksite, kui arvate, et meil ei ole rohtu,
Millega te "haigust" ravida,
On kõige lihtsam kohelda teid vaimuhaigena,
Nii paremini säilib me firma prestiizh.

Meid aitab psühhiaatria, on süstlas juba doos,
Te mõttevõime lagunebki koost,
Meid aitab psühhiaatria, ta aitab igal pool,
Ja keegi ei kuule enam teist.

Paneme teid hullusärki, ravimiks saab insuliin,
Ja tunnete, kuis hämardub te taip.
Kui rohtudest ei aita, lavastatud saab suitsiid.
Hullud võivad ikka ennast tappa.

Ja Amnesty ei kobise, meid toetab CIA,
Tšiili hunta võtab eeskuju meist,
Aina puhtamaks saab pestud riigimasina fassaad,
Sellal kui mürgid hävitavad kõik te meeled.

Meid aitab psühhiaatria, on süstlas juba doos,
Te mõttevõime lagunebki koost.
Meid aitab psühhiaatria, ta aitab igal pool,
Ja keegi ei kuule enam teist.

Niisiis - olete meil peos.
Keegi teid siit enam päästa ei saa.
Soovitame teil endale ise lõpp peale teha.
Aitab juba küll jantimisest teiega.
Ah ei, te ei võta me nõuannet kuulda,
Kuid meil on teie jaoks üks väike nipp...

(L. Krulli tekst)

Demokraatia
Iga päevaga
Jõuab lähemale
Lipud lehvivad
Nagu ennegi
Lehvivad hommegi veel

Ja sõda ei tule sest ajalehed ütlevad
Sõjale raudse ei
Ja petlikult naeratava Reagani eest
Me sõjavägi kaitseb meid

Stalin on surnud ja hädad on möödas
Ja Siber meid ei ähvarda
Päike ei looju ja lõputu laupäev
Muudab veel rõõmsamaks maa

Ma usun televiisorit usun ajalehti
Ja usun armeed ja parteid
Mu jälgedes käivad mu imelised lapsed
Suur tulevik ootab meid

Nüüd elu on lõputu laupäev ja tulemas lõputu pühapäev
Nüüd elu on lõputu laupäev ja tulemas lõputu pühapäev

Demokraatia
Iga päevaga
Jõuab lähemale
Lipud lehvivad
Nagu alati
Lehvivad hommegi veel

Ja tuleb tuumasõda tuleb maailmalõpp
Kuid meie ei pelga neid
Me igavesti ehitame uut ühiskonda
Suur tulevik ootab meid
Suur tulevik ootab meid

Töömehe rakkus hellad käed
Keeravad käima põrguväed
Taevasse kerkivad kiretud korstnad
Suitsevad justkui võluväel

Ja hõiskavad kõik linnud
Ristirahvas rõõmusta
Me püsime niikaua
Kui püsib kombinaat

Hommikul kui tõuseb päike tõuseb mürgiudu
Hapniku asemel on superfosfaat
Väävelhappevihma sajab seal kus on mu kodu
Mu magamistoa aknast paistab keemiakombinaat

Refr.:Saastatud linn
      Rüüstatud maa
      Uduvinest taevasse korstnad tõusevad
      Varjutab vine
      Tõotatud maad
      Ja magamistoa aknast paistab keemiakombinaat
      Mu magamistoa aknast paistab keemiakombinaat

Roheliste pingutused suurt ei kanna vilja
Punased on kantseleides lääbakil ees
Paarikümne aasta pärast kindlasti on hilja
Tundmatusse tõppe sureb iga kolmas mees

Refr.

Tehaseid kinni panna ei saa
Töölisi lahti lasta ei saa
Töölised kaugelt on tulnud me maale
Minna neil tagasi on liiga pikk maa

...Meie lähme ja supleme väikses
Imekaunis jões
Enne kui mürk jõuab verre
On aega veel käia poes

Ja me ostame viissada õlut
Lähme minu poole pidu pidama
Sest mu magamistoa aknast
Paistab keemiakombinaat

Ei Venemaa ei välismaa ei paku emotsioone
Kõigil neil süsteemidel ei ole mingit vahet
Ükski riigimees ei ole täitnud rahva tahet
Ta kindlustab vaid riigi abil oma positsioone

Ma ei usu ühtki lippu
Ma ei usu ühtki vappi
See on mahhinatsioon
See ei ole lahendus
See ei ole lahendus (süsteem on ikka sama)
See ei ole lahendus (riik ei ole lahendus)
See ei ole lahendus (ainus lahendus on KAOS)

Värisevad kõigil käed ja pinge all on meel
Suure maa on haaranud perestroikamaania
Kuid vaadake - te näete et sama on süsteem
Perestroika pole muud kui uus kampaania

Rahvas kas te mõtlete et nüüd on vabadus?
Jumalikku valgust kiirgab suure juhi vari
Perestroika pole olnud rahva algatus
Kuid rahvas jookseb tema järel nagu lambakari

Ma ei usu Gorbatšovi
Ma ei usu perestroikat
Kõik need ümberkorraldused
On suurejooneline pettus

Ja see ei ole lahendus
Lahendus on kaos (võimuvaba ühiskond)
Lahendus on kaos (vabanenud inimkond)
Lahendus on kaos (ideaalne ühiskond)
Lahendus on kaos

Tuleb välja rebida süsteemi piiridest
Kaotada igasugu õiguse kontroll
Rahvas käib siis päris põhja juhul kui on loll
Kui on tark siis tuleb parim kõigist riikidest

Lahendus on KAOS