Koletar & kaunitisNYROK CITY La Horro Porro (Sally Cinnamon) ENAUNE Cycle du Petit Prince de Saint-Exupéry (Enaune) Algro: «Tere.» Ütles väike prints. (...) «Your own problem.» Ütles... Ütles seda neist, kes ütles - see, kes sedasi kraaksatab «La Horro Porro» teise külje alguses, kuulukse nagu olevat personaalselt P. Pask. aga - ütleja isik polegi nii väga oluline. Toon ja «problemi» asetusviis küll. Sest need on üsna iseloomulikud Nyroki linna marumoosekantidele üldisemalt - kui lava-persoonidele. Nondele tüüpidele ja tegelastele, kes elutsevad, torgivad ja tigetsevad, alatasa meelt endast eemale heidavad («Lets Oi From Destroy», «Island Of Doom», «I Wanna Kill A President», «La Horro Porro») ja vahel sekka manitsevad («Dont Kill The Kids», «Watch Your Back», «Gun Dont Kill») Nyrok City kitarriterrorist ja muudest masindet müradest, mitmes mõttes süngeist sämpleist ja üksikuist kirbeist unelusist täidetud lugudes. Mis pea igaüks eraldi ja ka hulganisti karbikaupa võttes - «La Horro Porro» on selle õnneks üha eklektilisemaks muutuva poolpunkarite rakukese järjekorras teine toos peale mullusuist «Shit, Blood & Flowersit» - enamasti kõl/mavad nigut: a)usteta-akendeta betoonpunkris lavastatud granaadiplahvatuse otseülekanne läbi aukliku ruupori, b) kahe-kolme-neljaminutilised bazooka-valangud piki kanalisatsioonimagistraali, c) suhteliselt edukalt, ehkki kurat teab, kuidas just, lokaliseeritud tulised tuulispasad... (Pun intended. (Compliments, more or less, meant.)) Hääkene küll, võtaks nüüd vahepeal natuke tuulevaikust ja teeks tulevahetuses väikese vaheaja. Kuni algro alguses lavastatud ja siis katkijäänud «tere»-«problem» vajalikul määral tagantjärele jätkatud saab. Interluidro: Kohtaksid Nyroki linna marumoosekandid väikest printsi (Enaune inspireerijat et soosikut) mitte sellel veerul fiktiivsel, vaid nõndanimetet tegelikkuses, «Illusioonis» kasvõi, Taaralinnas, näiteks keset oma korralist kontserti lava ees, kus, näedsa, de Püha-Exupéry poolt laia ilma lähetet printslik rändur pahaaimamatult äraeksinuna oma kumisevaid kõrvu hõõrub, imestab, mõõka kohendab, mahedasti tere ütleb ja viimaks pausi koha peal viisakasti küsib, kas ehk keegi ei juhataks teda rajakeseni, mida pidi ta võiks sammuda «üsna tasakesi allika poole», siis väga tõenäoliselt oleks esimene vastus, mida petit prince püüne pealt kuuleb, nimelt sisult naasugune - «Your own problem (, mofunkah).» Mõnes muusuguses olukorras, kiretumas ja lavavälisemas, juhataksid nyyd-rokkijad pisikest printsi küll. Ma arvan. Isegi nende petit P.P. juhataks. Isegi allikale. Aga too oleks juba üks hoopis teine jutt - Nyrok City sissekirjutusega tegelaste formaalsetest ja mitteformaalsetest rollidest, nende kattumistest ja mittekattumistest, Nüroki ja Bremeni linna moosekantide põhimõttelisist erinevusist, muinas- ja jubejuttest, triipudest, nägemustest, nägelustest, jäägu see. Sellesamusegi väikese sõnalavastusega pole tegelikult tahetud Taaralinna Nyrokit ja neist oluliselt vaoshoituma muusikalise käitumisega Taanilinna noort electronica-duot Enaune (= Jaak + Tõiv) teineteise vastu kurjasti välja - ega sisse - mängida. Suuresti lahku kõlavad nemad muidugi. Aga samas on neil põgusaid kokkupuutepunktegi. Sest «La Horro Porro» pole läbinisti kolevantlik BEAST, samuti nagu Enaune debüüt «Cycle... Exupéry» ei ole ülenisti üksainus ängita ja meelehärmata sünteesitud-destilleeritud tüüne ambient-BEAUTY. Seda viimatinimetet ollust on tooremal moel ja nats nihestet vormis murendatud «La Horro Porro» päälegi (iseäranis va presidendilaskmise laulu, selle alguse ja lõpu death-disco sisse); toda esimest, õudu selle varjulisemal ja vaiksemal kujul esineb piisavalt aga Enaunegi karbi kaane all. Exupéry-tsüklis, mis valdava osa kassetist täidab, kostab seda harvemini. Lindi viimasel kolmandikul, kus kolmejaoline «Cycle de la Vie», see-eest marsitakse mornilt ulguvate sireenide ja tigedavõitu trummitärina saatel - ja tükk maad tsangli taktis («Unterlich») - kuhugi päris sünge silmapiiri suunas... «Fairy Tale of Sadness», tõepoolest. Lõpro: «‘Nuff said. Bitch. I’m tired, leave me alone.» Ütleksid siinkohal Nyroki linna moosekandid. Võibolla. «Hüvasti.» Ütleb väike prints. Oma kohalviibimise lõpetuseks. Enaune b-külje keskpaiku. Jällekuulmiseni, ütleb veerutaja. Mõlemale. Tulge mõnikrd jälle. Kaunis (ja) huvitav oli. Nii üleüldiselt. Aga kui te just koos ja korraga tulla ei saa, tulge või eraldigi. Olete oodatud. Tiit Kusnets, "Postimees", 96/09/20 |