|
|
"Sputniks in Pectopah"
|
|
Laulusõnad
Võimukas meri on püha Baikal.
Omuli vaat on mul toredaks laevaks.
:,: Hei, kirdetuul, laineid kergita sa!
Peagi ma vabanen vaevast. :,:
Kaua ma ahelaid vedasin siin,
kaua ma hulkusin mägedes ringi.
:,: Seltsimees aitas mul pääseda siit,
vabadus elu mul kinkis. :,:
Shilka ja Nertshinsk ei hirmuta nüüd,
mägedes valve mind kinni ei püüdnud.
:,: Laanes ei puutund mind kiskjate küüs,
surmale kuul mind ei hüüdnud. :,:
Öösel ja päeval nii rändasin ma,
linnade lähedal olin ma valvas.
:,: Leiba ma naiste käest alati sain,
poisid mul andsid mahorkat. :,:
Võimukas meri on püha Baikal.
Katkine kaftan on toredaks purjeks.
:,: Hei, kirdetuul, laineid kergita sa!
Äikese kõminat kuulen. :,:
Tõlkinud F. Randel
Vaenlusetormid meist tuiskavad üle,
vihaselt rõhuvad tumedad jõud;
vaenlaset vastu viib võitlusesüle-
ees meil on tundmata saatusesõud.
Uhkelt ja võimsalt tõstame siiski
tööliste võitluselippu me käes,
astume rahvaste võitluseritta,
nõuame õigust ja vabadust väes.
Refr. :,: Veriseks võitluseks kohus meid kutsub-
vapralt siis edasi,
töölisteväed! :,:
Nälgida seni jäänd tööliste osaks-
vennad, kas võime siis vaikida veel?
Võllas ja tapjate vihane kisa
võitlejaid vahvaid ei kohuta teel:
ükski ei kao, kes võitluseväljal
ohvriks on langenud aadete eest;
miljonid tänul neid kannavad meeles,
vaimustust saavad veel võitluseteest.
Veriseks...
Jälgid on meile türannide troonid,
püha meil orjade valu ja piin;
rahvaste verega määritud kroonid
vaenlaste veresse matame siin.
Armuta tasu rõhujad saagu,
kadugu kurnajad, suregu sund;
maha! kes toitvad end töörahva higist,-
ligi on võidukas pääsmisetund.
Veriseks...
Tõlkinud H. Pöögelmann
Julgesti, vennad, nüüd tööle!
Võitlema hüütakse meid.
:,:Endale priiusemaale
rinnaga murrame teed.:,:
Tõusime rahvast, kus häda,
võimetu valguse püüd.
:,:Vabadus, vennalik side,
olgu me võitlusehüüd.:,:
Kaua meid ahelais peeti,
kurja me nägime und.
:,:Kaua meid tapale veeti,
jõudnud on priiusetund.:,:
Millega seisavad riigid?
See on ju orjade töö.
:,:Võtame kätte kord piigid,
võiadme pilkase öö.:,:
Aeg on ju ülesse astu,
vabadust igatseb vaim.
:,:Suudab siis võidelda vastu
kõdunev rõhuja võim?:,:
Väärame võimuka käega
ikke, mis lasub me pääl.
:,:Kostab siis võitmatu väega
vabanend rahvaste hääl.:,:
Tõlkinud F. Tuglas
Smelo, tovarishtshi, v nogu!
Duhom okrepnem v borjbe,
:,:V tsarstvo svobodõ dorogu
Grudju prolozhim sebe.:,:
Vsjo, tshjom derzhalisja tronõ-
Delo rabotshei ruki.
:,:Sami nabjom mõ patronõ,
K ruzhjam privintim shtõki.:,:
Svergnem mogutshei rukoju
Gnjot rokovoi navsegda,
:,:I vodruzim nad zemljoju
Krasnoje znamja truda.:,:
Suur Lenin - ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea,
meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks hellalt pead.
Ta lahkelt meil vaataks silma ja küsiks: "Kuis läheb teil?"
"Meil helgeim elu maailmas - su soov läinud täide meil.
Riik meie eest muret kannab - paleesid meil kinkind ta:
meil laagreid, parkisid annab, kus puhkuse veeta saab.
Sa töötasid meie hüveks, me heaolu, õnne eest:
ja tõesti - elada parem, kui väljendub laulus see!"
Teedel raju,
lõputud teed ...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Ainsat hetke
ette ei tea,
ehk ju sellel retkel
süda vaikib pea.
Keerleb üles tolmu
valget ja kalget
alt jalge,
aga ümberringi
lõõmab ja müdiseb maa.
Teedel raju,
lõputud teed ...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Kotkas vaba,
lendas ta veel,
vihin rinda tabas,
lamab tolmus teel.
Tee vaid lõputuna
kulgeb
ja julgelt
all jalge,
vingelt vihisevad kuulid
ning müdiseb maa.
Teedel raju,
lõputud teed ...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Seisab ema
maja ees teel,
ootab poega tema
iga õhtu eel.
Nõnda palju silmad
helged
ja selged
nii julgelt
meie matka kaasas käivad,
kui müdiseb maa.
Teedel raju,
lõputud teed ...
Karmid lumesajud,
külmad vihmaveed.
Raugend rajud,
võidu tõid need.
Ei me meelest haju
rasked rindeteed.
Tõlkinud I. Sikemäe
("Kalinka") on vene rahvalaul. 
("Jumal, kaitse tsaari", LVOV/ZUKOVSKI) oli enne revolutsiooni vene
hümn. 
(TŠAIKOVSKI) kontsert nr. 1 klaverile ja orkestrile si-bemoll-minoor,
op.23 (1875). Algus. 
("Jääge terveks, armsad külad, linnad", BLANTER/ISSAKOVSKI, 1944)
on sõdurilaul. 
("Hetked", TARIVERDIJEV/ROZDESTVENSKI) on pärit TV-seriaalist
"17 kevadist hetke". 
("Krokodill Gena laul", ŠAINSKI/TIMOFEJEVSKI)
on pärit multifilmist "Potsataja". 
("Laul rohutirtsust", ŠAINSKI/NOSSOV) on
pärit multifilmist "Totu seiklused". 
("Kust alguse saab meie kodumaa?",
BASNER/MATUSSOVSKI, 1968) on pärit mängufilmist "Kilp ja mõõk".