PÖÖLOY GLÄÄNZ 
 
Pööloy Gläänz Algus: 1989, Viljandi. 
 
Koosseis: Meelis Sarv - laul ja bass; 
                Täpp - kitarr; 
                Shaag - kitarr; 
                Pagar - trummid. 
 
Helikandjad:  "Jõulushit", 1995 
 
Kodulehekülg: Pööloy Gläänz 
 
 
 
 
 
      Kassett "Jõulushit" 1995
kevad tuli sarv/wolly
 
tuli kevad sulas lumi
lõunamaaltki linnud tulid
oli päikest oli lilli
mõni mängis vilespilli
jõgi latsub siia-sinna
linnast tahtsid maale minna
qi siis tuli- esimene äike.
ja veel pääle paistis päike
tõusis viimax vikerkaar
jõudis kätte suvistaar.
 
baby don`t cry
reku, täpp/killu
 
surm ootab mind homme
qid täna elus keha.
surm ootab mind homme
qid palju on veel teha.
surm ootab mind homme
qid täna tahan ma laulda.
surm ootab mind homme
qid täna tahan ma juua.
surm ootab mind homme
qid mis kasu see võib tuua.
surm ootab mind homme
qid täna tahan ma naerda.
surm ootab mind homme
ja see on mu saatus
surm ootab mind homme
siis algab teine vaatus
baby don`t cry.
 
tuleviqs keegi meid
ei mäleta sarv/ora
 
me joome õlut lumisel väljal
olles sõbrad juba ammu ja veel
pudel käib käest kätte ringil
qid millegipärast nukker me meel
võib-olla tajume et kord sureme
ja praegu võib olla me viimne päev
ning ka seda me teame taipame
et meist mälestust maha ei jää
surres me lihtsalt ära kaome
kaome teiste inimeste eludest
ainult ise end taga leiname
sest teistel kyllalt on oma muredest
meist mitte midagi maha ei unune
mis qidagi me eluga on seotud
me lihtsalt ära siit ilmast läheme
ja lumega me jäljed on kaetud
tuleviqs keegi meid ei mäleta
tuleviqs keegi meist midagi ei tea
tuleviqs lihtsalt meid ei tunta
tuleviqs keegi meid meeles ei pea
 
anderkraund sarv/valner
 
põranda alla poen vaprana varju
olen yx ilge anderkraund mees
siin panen pidu ja kõvasti karjun
keldritolm virvendab silme ees
mõni päev õnne toob mõni viib ära
ei mina muutu ega ole
miskine tuulelipp tormide päralt
all siin õieti tuuligi pole
elu kõik kihab ja suurilma kaja
peakohal kaiqmas mul järjest
siis tulen välja qi maailmal vaja
mind ja mu yxinduskarjet ahhoi
 
tydruk mu elus sarv/ora
 
tydruk mu elus
just seda sa olid
olin qi savist
mida sa voolid
ere qi päixekiir
läbi mu elust
justqi lakmuspiir
qi õnn mattus valust
olin ise syydlane
märkamat qtset
õhkõrna pyydlust
ei teinud ma katset
vähe on meenutat
keegi me vahel
teine koos minuga
meeles meil kahel
tean et lootsid et
astuxin sammu
midagi kartsin
talitsen hirmu
ootsin sind ise
ei taiband et tulid
me suhe qi ime
jah tõesti olin pime
 
will sarv/shakespeare
 
mu kallil puudub päixe pilk ja jume
ta suul ei näe koralli verevust
qi lumi valge on tal rind on tume
qi juus on traat siis peas tal traat on must
tean roose kirjuid valgeid verevaid
ei õheta mu armsaim roosipõsi
et lõhnu olen haistnud hõrgemaid
qi tema hingeõhk ka see on tõsi
mul tema kõnet qulata on hea
ehk muusika on kaunim kyll ei salga
qis jumalannad sammuvad- ei tea
mu kallim käies maha toetab jalga
ja siiski teda kallimax pean muist
noist võrdlustega võltsilt kiideduist.
 
eesti muld & eesti syda
täpp/koidula
 
syda qis sa ruttu tõused
qumalt rinnus tuxuma
qi su nime suhu võtan
pyha eesti isamaa
head olen näind ja paha
mõnda jõudnud kaota
sind ei iial jäta maha
pyha eesti isamaa
sinu rinnal olen puhand
qi ma vaevalt astusin
sinu jooki olen joonud
qi ma rõõmust hõiskasin
minu pisaraid sa näinud
minu muret qulnud sa
eestimaa mu tööd mu laulu
sul neid tulin rääkima
oh ei jõua iial öelda
ma qis täidad sydame
sinu põue tahan heita
ma kord viimse unele
ema kombel kinni katta
lapse tuxvat rinda sa
eesti muld ja eesti syda
kes neid jõuax lahuta
 
sygis pulk, sarv/valner
 
koltunud lehed on langenud häbis
veel yx hommik on käes
ligunend kalkarid lompidest läbi
midagi hingele jääb
on pohmell ja mu praegune kallim
toetab ja vaatab mind praegu
autod ja majad me pilke ei salli
qid meil tuleb paremaid aegu
õhtul saab jooki ja pragunend ahjus
on raamaturiiuli surm
siis ytleb mu praegune kallim: et kahju!
ja äkki on olla meil qrb
everybody in the house of love.
 
meie aja kangelane
sarv/merca
 
hoian krampliqlt trellidest kinni
ja qu poole ulun qi koer
ma mäletan veel selle kõla
qid qidas võis kõlada naer
ei mäleta ei tule meelde
vaid ulguda oskab veel suu
ja kaugusest vastavad koerad
ja ruuduline qu
ei qule qis tuleb keegi
lahti trellidest rebib mu käed
kes pexab mind näkku ja selga
seda mu silmad ei näe
mu hammastest järel vaid killud
suu vereklompidest pax
ta pexab ja pexab mind seni
qni enesel otsa saab jax
mu pea tõmbleb löökide taktis
ma tunnen qis armistub palg
ja tapvat viha mu vastu
väljendab sääriqs jalg
qid aknale tõusen ma ikka
et näha võix ruudulist qud
ja proovida jälle ning ikka
kas naerda veel suudab mu suu.
 
õhkavalt täpp/valner
 
vaatasime otsa me ja mõttetux sai tõik
et meie vahel nähtavasti lõppend oli kõik
mälestusi säilind veel on plekis voodilinal
läbi suvetaeva vahtis päixe helge vina
sellest me ei mõelnud praegu mis saab pärast meid
enne lahqmineqt sa hyydsid õrnalt hey!
 
tehke ruumi lootusele
sarv/valner
 
see hetk mul ikka meelde jääb
qi pilgu saatsid mul
sellepeale arvates et midagi peax ytlema
ma mõttesse jäin ja tasq panin käed
arvasin et õige hetk on
öelda seda sul
otsisin su pilgust nagu eilane kas võib
põhjatusse eximisse hääbus pilguretk
ah persse kah ei lootus kao
su pilgus polnud mitte miskit
qid seda rohkem loota jääb
tagaotsitavax said me tunded juba eos
 
rööm sarv/valner
 
unusta hommiql telefon vaikinux
lahqdes qstuta tuli
kardinad ette ja kinni ux
kahexat näitab uni
näidati nägusid tigedaid pilke
näpunäiteid ja keelde
keegi mind solvas kellegi pilked
tabasin jättes kõik meelde
kes nad kõik olid ja mida nad tahtsid
ärgates tylpinult mõtlen
närides saia ja ryybates kohvi
persse nad saatsin kõik mõttes
jälle sai jubedalt juua
sydamelt langend kivi
praegu ei taha end puua
hommiql ehmatan laibax
ärgates jälle ses ilmas
konidest lokkaval vaibal
hõljun ma teise maailma
 
meie sarv/ats
 
vahi jälle me tuleme
kylmast jahedast udust täna
vahi jälle me läheme
me oleme julmad ja koledad täna
mitme nädala jooxul
meist kärvand ei ole keegi
hinges kenasti oleme
qid tähtsust ei oma seegi
millel yldse tähtsust
millel tähtsust pole
meie synnime sureme
tyhjas porises siseõues
 
käed pmv
 
mõtlesin ja mõtlen
ja mõtlema jään
öelge qs kohta
pean panema käed
ex ma tasqsse siis
torkasin käed
seepeale öeldi
poiss laiskvorstix jääd
ära puuduta vaasi
jäta rahule kass
kes see vastu laudagi
seal trummeldab
seinale maalida
mul keelati ka
qhu siis peaxin
käed panema ma
kätele tegevust
mõtlema jäin
on ehk õigem
qi käte peal käin...

 

 << Tagasi