Tule jälle hertsog Magnus
Rahvas ju kombainid tagus
Mõõkadeks ja jällegi
on jõus
Veering mida laias kaares
Välja lasid Kuressaares
Mündid millel ilutseb su lõust
Süüta südametes leegid
Lase käiku privileegid
Mida sulle kinkis Groznõi
mõõk
Põltsamaale loss taas kerkib
Uued Ivo Schenkenbergid
Mõistavad et nendega on schmõõk
Rajatakse nagu oli
Põltsamaale metropoli
Eestimaale kuningriiki taas
Tervitame sind kui tuled
Kunagi kui jälle sured
Oleme kõik sinu kõrval
maas
Aga siis kui Taani laevad
Muuga sadamasse jäävad
Tulemata viljalastiga
Oma kuningannat maiast
Lohutama lossiaiast
Tuleme me õunakastiga
Sulle järgneme kui lubad
Maksku veeringud või rublad
Frangid zlotid rundstükid või
öör
Sina oled meie maitse
Hüiame kõik Jumal kaitse
Kuningat või Vive l'Empereur
Vabastatud on ka Tallinn
Groznõi enese vasallid
Toompea lossis ootavad sind veel
Sulle valitseda jätku
Liivi kuningriigi jätku
Õnnistatud Eesti NSV-d
OPTIMAAL (Tõnu Trubetsky)
Elamiseks võõrandunud
Ühiskonnas meie maal
Oled sina võõrandunud
Inimese optimaal
Siin totaalse mittevaba-
Duse kitsais oludes
Oled isiklikult vaba
Olukorra peremees
Jälle süttimas on tuled
Jälle hämardumas linn
Oodatakse et sa tuled
Oodatakse nimelt sind
UIMANE
JA VÄSINUD (Tõnu Trubetsky)
Arvasid et täna suudad sa köita
mind
Arvasid et suudad sa mu neid
Arvasid et täna lõpuks
armastan sind
Arvasid et täna aga ei
Arvasid et olin ületöötanud
ma
Et ma käisin langetatud päi
Arvasid et täna olen puhanud
ma
Arvasid et täna aga ei
Arvasid et eile minul valutas pea
Arvasid et oma töö teind
vein
Arvasid et täna olen reibas
ja hea
Arvasid et täna aga ei
Arvasid ei eile suutnud mõista
mind sa
Et on meie vahel mingi sein
Seina aga polnud lihtsalt arvasid
sa
Arvasid et täna aga ei
Uimane ja väsinud ma tänagi
näin
Uimane ja väsinud ma näin
näin näin näin
Uimane ja väsinud ma tänagi
näin
Uimane ja väsinud ma näin
APPI!
MA VAJAN ARMASTUST!!! (Trubetsky)
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!!
Õhtuti vähkren ja vingerdan
voodis,
käed teki peal, vahel unistan
sust.
Justnagu oleksin tarvitand joodi,
kuuleb Tallinn mu karjatust:
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!!
Eila su järg jälle minuni
jõudis,
märatsev voodis veel ikka mu
meel.
Kuigi see füüsilist pingutust
nõudis,
nikuks sind, nikuks sind, nikuks
sind veel.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!!
Jälle ma mõttes sind
riietan lahti,
kuhugi sisse ma kuulisid löön.
Iiveldushoos õhuakna teen
lahti
ja karjatan siis läbi öö,
öö, öö, öö:
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!! Ma tahan jällegi olla su.
Appi! Ma
vajan armastust!!!
PÄIKE
KÕRGEL PILVEPIIRIL (Irwin)
Päike viksib omal ajud läikima
ja läheb uksele, uksele.
Täna kogu maailm teda ajanud
on oksele, oksele.
Refr. Olgu päike, kuidas
ta olla tahab taevas,
oma pead ma liialt sellega
ei vaeva, ei vaeva, ei vaeva.
Päike kõrgelt oksendab
meie peale
pahinal, pahinal.
Ja siis tuleb paduvihma ülalt
taevast
kohinal, kohinal.
Refr.
Maailm ikka sama vastik nagu olnud
ta,
olnud ta, olnud ta.
Olgugi et päike ülalt
taevast meie peale
oksendab, oksendab.
Refr.
Ajagu ta kasvõi kurku tuhat
näppu
korraga, korraga.
Ikkagi ei muutu sellest ilusamaks
meie kodumaa, kodumaa.
Refr.
SEGAN
SUHKRUT MALBELT TASSIS (Trubetsky/Beier)
Segan suhkrut malbelt tassis,
kus nii armsalt aurab tee.
Ühtki pahandust või
pattu
Enam iial ma ei tee.
Võtan lonksu, huuled torus.
Ah, küll hästi maitseb
see.
Ja mu pööning järsku
näib mul
lausa keisrite palee.
Ah, kui kogu elu nõnda
kaoks tee uima armsasse,
siis mind iial ei viiks miilits
raudus käsi vanglasse.
Ei siis häbitöösid
teeks ma,
sigatseks ja pahetseks.
Ühestainsast tassist piisaks,
et ma juba kahetseks.
Segan suhkrut malbelt tassis,
kus nii armsalt aurab tee.
Ühtki pahandust või
pattu
Enam iial ma ei tee.
NURMEKUNNA
HÜMN (Tõnu Trubetsky)
Karjatades kundikarju
Süües musti hooramarju
Leidsin eilse Nurmekunna ma
Veel ei olnud otsas mõdu
Veel ei olnud sündind sõdu
Lembitut kes liitis Eestimaa
Hingel hakkab veidi valus
Kuskil laanes kuskil talus
Kostab vaikselt vilepilli hääl
Kuskil nurmel lõhnab mesi
Tuul toob kokku inimesi
Hõbedased sõled rinna
pääl
Kostab justkui löödaks
lokku
Juuaks karudega kokku
Nurmel mängib vaikselt vilepill
Karukujud hõbemärgis
Tuleb tüdruk valges särgis
Juustesse on põimit rukkilill
Aga ükskord joodi mõdu
Mäletati muistseid sõdu
Lembitut kes liitis Eestimaa
Hiiekünkal kasvas tamme
Kuulsin tuleviku samme
Leidsin homse nurmekunna ma
REVALA
HÜMN (Tõnu Trubetsky)
Ma näen tuld Ocrielaes ja mäeharjal
linna
Ma näen neid kellel kirved
käes tuleb minna
Ma näen udu mis jahutab heinakuist
niitu
Ma näen hiit ohvrisuitsu ja
põlevaid riitu
Ma näen sadu mis peletab keskpäiset
põuda
Ma näen radu mida mööda
võib kuhugi jõuda
Ma näen ilu rehealustes õhtute
aegu
Ma näen süsi mis koldes
veel hõõguvad praegu
Ma näen ööd lahe
kohal ja viikingilaeva
Ma näen saart mis merega ühendab
taeva
Ma näen maad kuhu oleme kinnitand
kanda
Ma näen merd suuri kive ja
Revala randa
VENNASKONNA
HÜMN (Lomp/Trubetsky)
Mina olen mittekeegi
Ma ei ole mingi mees
Ükskõik mida ma ei teegi
Olen inimestel ees
Mul ei ole oma nägu
Mina olen tühi koht
Mõtetes on mingi hägu
Minus peitub mingi oht
Kuulun ühte vennaskonda
Mis on ühiskonna aps
Siia inimühiskonda
Sündis soovimatu laps
Minu jaoks ei ole riike
Mida ümber jaotada
Pole võite ega viike
Pole miskit kaotada
MA
ARMASTAN AMEERIKAT (Lomp/Trubetsky)
Sõidan autos kauni daamiga.
Meile silma teeb
linn värvilise reklaamiga.
Veri soontes keeb.
Ma armastan Ameerikat.
Teada saan et ta on Eerika,
justkui oleks nüüd
avastanud ma Ameerika.
Ime siis, et nüüd
ma armastan Ameerikat.
Lühem olla võiks ta
kleidike
veelgi mõni toll.
Minu mõtteid saadab veidike
laisalt rock'n roll:
"Ma armastan Ameerikat..."
Äkki küsib minult Eerika,
kauguses on pilk:
"Arnastad mind või Ameerikat?"
Vastan silmapilk:
"Ma armastan Ameerikat."
Enne, kui viin preili sängi
ma,
katsun veelkord ust.
Panen vaikselt raadio mängima,
läbib pimedust:
"Ma armastan Ameerikat..."
Väljas troopiliselt must on
öö.
Hõõgub sigarett.
Kaminas on juba kustund söed.
Siiski tunnen, et
ma armastan Ameerikat
MINU
KODU ON MU KINDLUS (Schenkenberg)
Kohe, kui sündisin ilma,
jäin arstile pinnuks ma silma.
Pinnu asemel palki nad näevad,
no küll oli ikka masendav!
Nii tõusiski pidevalt kisa-kära,
kuid lõpuks ometi viidi mind
ära.
Ja lohutas emake: poju,
me viime su ära siit koju.
Minu kodu
on mu kindlus,
minu kindlus
ja paradiis.
Vaikne
kena kohakene
kõige
kallim surmani.
Me elame majas, kus kõik
on nii tore,
kus teki all täisid ja lutikaid
pole,
kus soojaveekraanist saab keedetud
vett
ning põrandaid kaunistab
libe parkett.
Üha rohkem hakkan ma veenduma,
et nii on võimatu elada.
Ei tea, kuhu istuda-astuda,
kuhu istuda, kuhu astuda.
Minu kodu
on mu kindlus,
minu asjade
paradiis.
Minu isamajakene
meelen
minul alati.
Käin seal söömas
ja
palun öömaja.
Käima varjuna
tuleb harjuda.
Läbi akna või
kikivarvulgi,
läbi akna või
oooooooooo.
Minu kodu
on mu kindlus,
haisev
läbikäiguhoov.
Sinna tagasi
mul minna
pole soov.
LÄHEN
JA NAERAN (Tõnu Trubetsky)
Nüüd enam mind lapsed
ja lilled ja rohi
Ja kassid ei ajagi naerma
Nüüd enam ma'i küsi
kas tohib või' tohi
Ma nüüd lähen kaugele
kaema
Ma lähen ja naeran nüüd
keda ma tahan
Ei enam te keeldudest hooli
Naeran välja te kübarad
mantlid ja raha
Ja enam ei lähegi kooli
Ma lähen ja naeran nüüd
enam ja enam
Ja ma hakkan ennastki naerma
Ma usun et naerda on nutmisest kenam
Ja seda ma lähengi kaema
Mu endasseusk muutub uuestisünniks
Näeb Maailm nii naljakas välja
Et kes seal ka elaks või
sünniks
Ma lähen ja naeran nad välja
OLEKS
MINU OLEMINE (Klysejko/Trubetsky)
Oleks minu olemine
rohkem minu enda teha,
kaotaks minu tegemine
palgaorjamise leha.
Vabadus,
siis oleks vabadus, siis oleks vabadus, siis oleks hea.
Oleks minu olemine
rohkem minu enda teha,
ei siis sõltuks elamine
sellest, kas on koit või
eha.
Vabadus,
siis oleks vabadus, siis oleks vabadus, siis oleks hea.
Oleks minu olemine
rohkem minu enda teha,
kulgeks minu kulgemine,
kuhu kutsub hing ja keha.
Vabadus, siis
oleks vabadus, siis oleks vabadus, siis oleks hea.
Vabadus, siis
oleks vabadus, siis oleks vabadus, siis oleks hea.
OOTAME
SIND PIMEDUSEMAAL (Klyszejko/Trubetsky)
Jäta seekord kõrtsi
ukse ette regi
Las seekord sinuta jääb
kihav kõrtsisaal
Kiirusta ja mine täitsa segi
Ootame sind Pimedusemaal
Oma arusaamad elust jäta sinna
Ja sinu tegudelgi kaduda las kaal
Kalla kurku oma vein ja anna minna
Ootame sind Pimedusemaal
Küllap meie juba teeme sulle
välja
Kae juba päikseloojang Pimeduse
raal
Kiirusta ja mine endast välja
Ootame sind Pimedusemaal
Mine mine omadega täitsa rappa
Ja sinu tegudelgi kaduda las kaal
Võta hobune ja kappa kappa
kappa
Ootame sind Pimedusemaal
Nõnda põgenedes iseennast
võida
Ja siis kui ära kaob su enesegi
kaal
Jäta ratsu musta kassi seljas
sõida
Ootame sind Pimedusemaal
