"Võluri
tagasitulek"
Laulusõnad
UUESTISÜND
(Tõnu Trubetsky)
Kui diskodel tolknemast tõeliselt tüdind
Ja tunned et baarisid õhkima peaks
Kui ühegi korra eest pole sa sõdind
Ja ühiskond üldse sind vihastand seaks
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
Kui jüriöö tulle on ununenud kirves
Su vaim saab siis teravad hambad kui sael
Su maailmavaade on peidus su irves
Ja kaeluses peenike kaarenmust pael
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
Siis see on sinu uuestisünd, uuestisünd
LAPSEPÕLVEPLIKA
(Tõnu Trubetsky)
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Ta patsid hoitsid itta-läände nagu kunagi
Ta oli samas väikses kleidis millega siin seisis ikka
See ei saanud päris sukkadeni ulatudagi
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui liivakasti ehitasin liivast sängi ma
Siis tuli tahtmine mul teda veidi patsist sikutada
Kuid selle asemel ma hoopis tegin talle pai
Siis aitasin ta pesu nööri peale riputada
Ma ei saanud aru kuidas sellest tema aru sai
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui liivakasti ehitasin liivast sängi ma
Võib-olla oli selles tundekasvatuslik alge
Et hakkasime kahekesti kodu mängima
Ta ütles oota veidikene veel on väljas liiga valge
Kui liivakasti ehtitasin liivast sängi ma
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks lapsepõlveplika
Kui tulin tagasi siis seisis siin üks neid
IGAÜHELE OMA
(Kaspar Jancis/Tavo Tamm)
Kõht tühi sa leiad sa polegi see
kelleks kunagi arvama harjusid ennast
ja kõik mida ütled ja mõtled ja teed
pole päriselt õige ja tüütab sind ennast
Sa polegi õiglane ja teab-mis või aus
Igaühele oma, igaühele oma
Igaühele oma, igaühele oma
võõras raha ei põleta märkad su pihku
mõni pettus läeb läbi ja äratab kihku
võtta kõike mis vedeleb usus ja aus
Siis tembeldad end mõne leitnandi pojaks
ja lahkamas leiad end tosinat tooli
Igaühele oma, igaühele oma
Igaühele oma, igaühele oma
las pööritab silmi siis tööandja-saks
teie firmasse tänan kuid meie ei hooli
Jätke endale palgad avansid need almused
veel hõbeda-potte on soemüüre sees
meie päralt on miljonid muistseis kalmudes
galioonide kuld taevasinises vees
Igaühele oma, igaühele oma
Igaühele oma, igaühele oma
PILLE - RIIN
(Allan Vainola / Tõnu Trubetsky)
Taevas sinetav ja hämar
Kuhugi on kadund kuu
Sulalumine on tänav
Akna all on raagus puu
Lume sisse pikad triibud
Teinud sinu soome kelk
Nukralt seljatoele liibud
Silmis äraolev helk
Pille-Riin Pille-Riin
Kohtume me täna siin
Õhtusinas laternate all
Pille-Riin Pille-Riin
Lapsepõlv on möödas siin
Varakevadisel tänaval
Sul on suvepäike põues
Kevadõhtu on su vend
Soovin et siinsamas õues
Riietaksid lahti end
Päästad mantli hõlmad valla
Kleidinööbid lahti eest
Tulvaveega rentslist alla
Häbelikkus kaob su seest
Pille-Riin Pille-Riin
Kohtume me täna siin
Õhtusinas laternate all
Pille-Riin Pille-Riin
Lapsepõlv on möödas siin
Varakevadisel tänaval
Seisad lumes nagu loodi
Tead et tahan tulla ma
Sinu tuppa sinu voodi
Sinuga koos hullama
Tänansest on saanud eile
Triibulisse patja pead
Surume ja tundub meile
Inimesed koik on head
Pille-Riin Pille-Riin
Kohtume me täna siin
Õhtusinas laternate all
Pille-Riin Pille-Riin
Lapsepõlv on möödas siin
Varakevadisel tänaval
Hommikuses päikses aga
Sinisilmad lahti teed
Kuulatad kuis akna taga
Rõõmsalt vulisevad veed
Ära mulle silma tüki
Päikene va pudrusilm
Läbi väikse klaasitüki
Roheline näib maailm
Pille-Riin Pille-Riin
Kohtume me täna siin
Õhtusinas laternate all
Pille-Riin Pille-Riin
Lapsepõlv on möödas siin
Varakevadisel tänaval
MUINASJUTUD ÕPETAVAD
MEID
(Tõnu Trubetsky)
Kui sa usud muinasjutte usud iseend
Oled lahke tegusid teed häid
Sõrmeküüntest kübar lauakene kata end
Aitavad sind kui sa hätta jäid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad sindki elama
Oled sa siis prints või näkineid
Vaimusilma jäävad kujud sõnad kõlama
Ära kõrvust mööda lase neid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
Muinasjutud õpetavad meid
LALLA - LAA
(Tõnu Trubetsky)
Las olla et sa oled endast kenam
See sinu hingesaasta varjata ei saa
Ronid pingutad ja püiad üha enam
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa
Rüüpad vahuveini võtad päikest
Oled mees kes oskab piiri pidada
Lubad endal mõnda armuseiklust väikest
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa
Ei pea sa muret tundma igast pennist
Su kohta öeldakse et oskad elada
Et olla vormis mängid teisipäeval tennist
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa
Oled ühiskondlik keset ühiskonda
Oskad oskad elus läbi lüüa sa
Oled moodne kandes moodsat ülikonda
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa
Las olla et sa oled endast kenam
See sinu hingesaasta varjata ei saa
Ja kummitab sul kõrvus üha enam
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa
DISKO
(Allan Vainola/Mait Vaik)
Me läbime ööd ja teel, mille algust ei mäleta enam
ja meid ei huvita ammu mis on me siht ja muud
peale kiiruse, punase auto ei ole meil midagi enam.
Tumesinine taevas ja tähed. Müürina mööduvad
puud.
"Anna üks sigaret,"-"Võta." Rohkem ei tarvita sõnu.
"Ava üks pudel,"-"Jah, kohe." Sellega lõppeb me jutt.
Muusika mängib ja kuskilt on tuttav see tunne ja valu.
Mälestus.Igatsus. Ammu on lõppenud ahastav nutt.
Siiski ei ole meil aega, kuigi ei ole ka kiiret
jõuda kuhugi välja - parem ma vastan:"Ei tea."
Sõita kusagilt välja - selleks ei ole meil julgust.
Asfaldi valged jooned. Kiirteede viimased read.
Avada järgmine pudel, süüdata järgmine suits.
Konid ja tühi taara, klaasikillud me teel
jäävad meist tänagi maha. Muusika mängib ja saadab
meid,
meie jälgedes sõitjaid ja neid, kes sõitsid me ees...
KLASSIVÕITLUS
(Tõnu Trubetsky/ Mait Koldits)
Me unelmate tütarlastest
on ummistunud mõisasaalid,
neil meie käed on segand kasted
ja puhtaks rookind kapsad, kaalid.
Näe härrasmehi daamid käel,
sampanjaklaasid vahutavad...
Siis kaikub koka räme hääl:
"Nüüd köögipoisid lahkuvad!"
Klassivõitlus, klassivõitlus
klassivõitlus, klassivõitlus
Kui valmis vaaritatud road
et kaitsta oma reich'i
kokk korjab kokku kööginoad
ja ööseks peidab seifi
Siis õhtul: räpane lokaal,
kus kortliviisi voolab viin,
käib vaidlus, kumb see koka saab,
kas võllas või siis giljotiin?
Klassivõitlus, klassivõitlus
klassivõitlus, klassivõitlus
Kui idataevast tõuseb koit,
meid jälle gong lööb tööle.
Peaparandus ja hapu toit
ja jälle kulbid vööle.
Su kere vinge köögikarm
aast-aastalt hautab pehmeks,
siis jalaga - kuis tõuseb tarm -
lööd potid kahte lehte
Klassivõitlus, klassivõitlus
klassivõitlus, klassivõitlus
Sind ka see nõudepesumutt
ei vaata enam himuralt.
Ükskama kõik! Ei aita nutt.
Las koka pragab: "Simulant!"
Su süda rahulikult lööb,
veel siis kui jalad jahtuvad.
Kokk katla taha! Ootab töö!
Kuid köögipoisid lahkuvad.
Klassivõitlus, klassivõitlus
klassivõitlus, klassivõitlus
HILISÕHTUNE KAUBOI
(Allan Vainola / Priidu Beier)
Need üksildased tütarlapsed
nagu Prantsuse filmist
käekott üle õla
lõhikuga seelik seljas
uitamas hämarail südalinnatänavail
ja sääl tuled sina
hilisõhtune kauboi
esimesed hallid karvad
säramas uljalt kikkis habemest vasta
puhud õllevahu oma prilliklaasidelt
ja uudistad salapärast ilmutust
augustilõpu melanhoolias
näed kuidas sire tütarlaps
kiljudes kõrvale põikab
- kraba ta kaissu
- emba meeletult
- murra käed seljataha
- ja löö hambad otse ta lahtisesse kaelusesse
seda ta ju ootab
aga ei hiilid tast kaarega mööda
koju kahe õllepudeli juurde külmutuskapis
IL PLEUT
(Tõnu Trubetsky/Andres Aule)
Il pleut à torrents et fait dèja tard
La nuit de Paris retentisse de pas
Je suis à sec au bout de l`argent
Je te tèlèphone des grands embarras
Il fait du brouillard aux Champs-Èlysèes
Le jour s`est tombè le vide local
Le main tenant une flûte toute vidèe
Portrait d'enseigneur dans une niche murale
Il pleut à torrents sous la terne éclirage
Des pas retentissent à nocturne Paris
Les ombres du vin rougissent la visage
On joue doucement cette écule melodie
Un homme étranger - il s'est arreté
Un beige manteau - il est sur le perron
Dans la niche murale il y a un portrait:
Regard souriant de Pierre J.Proudhon
TAKSOSÕIT
(Allan Vainola/Mait Vaik)
ma sõidan taksos mööda linna
on öö ja lumi katab maad
ning veel ei taha koju minna
ja minna ära veel ei saa
ma sõidan taksos mööda linna
ja raadiost mängib kesköötund
ja põrandale taskust kinda
ma olen pilland unustand
ma küsin suitsetamiseks luba
ja pimeduses süttib tikk
on kopikatest saanud rublad
ja minu sõidust igavik
ma sõidan taksos mööda linna
ja raadiost mängib kesköötund
ja põrandale taskust kinda
ma olen pilland unustand
ja laternavalgus lumi
nahkistmed sigaretiving
ja linn mis tühi hommikuni
on muutnud rõõmsalt kurvaks mind
ma sõidan taksos mööda linna
ja raadiost mängib kesköötund
ja põrandale taskust kinda
ma olen pilland unustand
MUSTIL PÄEVIL
(Tõnu Trubetsky / Priidu Beier)
Tõmba kätte mustad nahkkindad
mustad nagu su enda must hing
ainsaks ehteks kuuerevääril
sobib sulle vaid süsimust lill
ja lõhn on sel lillel nii mõru
sama mõru kui muie su suul
vana hea Smith & Wesson sind teenib
mustil päevil, mustil päevil, mustil päevil ainsana
truult
Tõmba kätte mustad nahkkindad
mustad nagu su enda must hing
mis sest et sul päikest täis vastu
lahkelt naeratab kogu maailm
ja lõhn on sel lillel nii mõru
sama mõru kui muie su suul
vana hea Smith & Wesson sind teenib
mustil päevil, mustil päevil, mustil päevil ainsana
truult
LÄHEN JA NAERAN
(Tõnu Trubetsky)
Nüüd enam mind lapsed ja lilled ja rohi
ja kassid ei ajagi naerma
Nüüd enam ma'i küsi kas tohib või' tohi
Ma nüüd lähen ja naeran nüüd keda ma tahan
Ei enam te keeldudest hooli
Naeran välja te kübarad mantlid ja raha
Ja enam ei lähegi kooli
Ma lähen ja naeran nüüd enam ja enam
Ja ma hakkan ennastki naerma
Ma usun et naerda on nutmisest kenam
Ja seda ma lähengi kaema
Mu endasseusk muutub uuestisünniks
Näeb Maailm nii naljakas välja
Et kes seal ka elaks või sünniks
Ma lähen ja naeran nad välja
VÕLURI TAGASITULEK
(Tõnu Trubetsky)
Kui täna saabub Võlur
ja peatub sikkel maja ees
ja tal on pintsak õlul
ja endiselt kollakasbeez
ja tal on säde silmis
Häh ülikonnas härrasmees
Ta tuleb nagu filmis
Hulk avantüüre ootab ees
Jah lävel seisab Võlur
ja teda raamib uksepiit
Ta teatab napil sõnul
Et aeg on ära minna siit
Tal on revolver põues
ja tal on kaabu silmadel
Küll sügisöö on õuees
Veel pole viga ilmadel
Me siirdume garaazi
Kus tolm ja õlilaigud maas
Ma keeran pisut gaasi
Löön oma sikli käima taas
ja laternatevihus
Lööb kahvatuma tähevöö
Ma tunnen kirge ihus
Kui puudutab mind sügisöö
Ja kumab spidomeeter
Aedlinna öisel tänaval
ja süsimust on eeter
ja vaikselt müriseb mu all
Mu ratas öhe ruttav
Kus ülearune on viit
Mul juba tee on tuttav
See viib meid igaviku siit
Sissetrükkimise
vaeva võttis enda kanda AVES.
<< Tagasi Vennaskonna tekstide lehele
